EESTI TÕUSIGADE ARETUSÜHISTU

eesti maatõugu siga

eesti maatõugu siga

EESTI TÕUSIGADE ARETUSÜHISTU

eesti suur valge tõug

eesti suur valge tõug

EESTI TÕUSIGADE ARETUSÜHISTU

djurok

djurok

EESTI TÕUSIGADE ARETUSÜHISTU

pieträän

pjeträän

EESTI TÕUSIGADE ARETUSÜHISTU

ristandsead

ristandsead

EESTI TÕUSIGADE ARETUSÜHISTU


Kisla seafarmi uksed avanevad maaeluministrile

ETSAÜ
ETSAÜ

Eesti Tõusigade Aretusühistu nõukogu kohtub täna, 17. juunil maaeluministri ja ministeeriumi ametnikega Kisla seafarmis, et arutada sektori murekohti ja eelseisvaid ülesandeid. Tootmiskulude kiire tõus on suureks väljakutseks kodumaise seakasvatuse jätkusuutlikkusele.

Lugege edasi: Pollumajandus.ee (tasuline)   


Eesti sealiha kvaliteedimärk aitab tulevikus tarbija jaoks eristuda

Auhinnatud siga
Auhinnatud siga

Kadri Suurmägi

Praegu koostamisel olev kvaliteedikava on toonud Eesti sealihakasvatajad ühise mütsi alla ja ehk juba järgmisel aastal saab tarbija selle töö tulemusena toodete virvarris uut märgist nähes kindel olla, et siga on kasvanud heades tingimustes, tema liha kvaliteetne ja kestlikult toodetud.

„Eesti sealihatootmine järgib juba praegu kõrgemaid nõudeid, kui Euroopa Liidu baasnõuded seda ette näevad, ja ta on juba täna suuresti kestlik. Kvaliteedikava paneb lihtsalt tootjad ühe mütsi alla ja toob selle teadmise tarbijani, et ta saaks teha teadliku valiku,” sõnastas Eesti Tõu­sigade Aretusühistu juht, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja (EPKK) lihatoimkonda vedav Anu Hellenurme praegu koostamisel oleva kava eesmärgi.

EPKK tarneahela nõunik Kaie Laaneväli-Vinokurov täiendas, et kvaliteedikava tulemusena sünnib märk, mida nähes klient teab, et loom on sündinud ja kasvanud Eestis ning ka ülejäänud tarneahela jooksul on temaga kontrollitult toimetatud.

Seda, et ühel hetkel tootjad saaksid oma töö eest mitte ainult õiglast, vaid ka parimat hinda, mida töö väärib, ei saa kvaliteedikavaga muidugi kehtestada, aga Laaneväli-Vinokurov avaldas lootust, et jaekaubandusketid ja kliendid on tulevikus nõus seda kestlikult toodetud liha eest maksma.

Küll aga võidab märgi saanud tootja turunduslikult. „Tarbija ei tee praegu pakendit vaadates vahet, kuidas on kasvatatud Eesti või näiteks Hispaania siga, ta ostab hinda. Aga teades vahet, teeb ta tulevikus teise otsuse,” märkis ta.

Lugege edasi: Postimee: Maa Elu (tasuline)   


Kiratsev seakasvatus otsib pääseteed

ETSAÜ tegevjuht Anu Hellenurme (vasakul) ja Made-Britta Eensalu, Vasula lihapoe esindaja. Foto: Juuli Nemvalts.
ETSAÜ tegevjuht Anu Hellenurme (vasakul) ja Made-Britta Eensalu, Vasula lihapoe esindaja. Foto: Juuli Nemvalts.

Juuli Nemvalts

Eesti Tõusigade Aretusühistu tegevjuht Anu Hellenurme sõnul on seakasvatajate olukord aasta-aastalt halvemaks läinud. Niisugust sööda- ja energiahindade tõusu pole sektoris viimase kahekümne aasta jooksul nähtud.
 
„Euroopa Liitu astudes lootsid Eesti seakasvatajad, et ühisturu võimalused laienevad ka nende sektorile, aga täna tõdevad seakasvatajad, et nii see pole kahjuks olnud ja äärmiselt raske on saada oma toodetega välisturgudele,” rääkis Hellenurme. Samas on Eesti tõuaretus ja sigade pidamine tipptasemel, usuvad asjaosalised.

Külas on Eesti Tõusigade Aretusühistu tegevjuht Anu Hellenurme ja Vasula lihapoe esindaja Made-Britta Eensalu. Saadet juhib Juuli Nemvalts.

Lugege edasi: Äripäev (tasuline)   


Kvaliteedikava annab sealihasektorile kindlustunde

Kvaliteedikava arutelu Tartus, Maaülikoolis. Foto: Meelika Sander-Sõrmus
Kvaliteedikava arutelu Tartus, Maaülikoolis (Meelika Sander-Sõrmus)

Sektor vajab sealiha kvaliteedikava, see toob turule ühtlase kvaliteediga liha ning tarbijale kindlustunde, et liha on toodetud loomade heaolunõudeid ja häid tavasid järgides, tõdeti 27. aprillil toimunud sealiha kvaliteedikavade teemalisel arutelul.

Eesti Tõusigade Aretusühistu koostöös Põllumajandus-Kaubanduskojaga (EPKK) korraldas sealiha kvaliteedikavade teemalise arutelu, sektor kohtus juba kolmandat korda ja nüüd said paika põhilised näitajad, mida kava loomisprotsessis arvesse tuleb võtta. Kohtumisel lepiti kokku, et standardid kirjeldatakse loomade tervise ja heaolu, ravimise, pidamis- ja käitlemisvahendite, söötmis- ja jootmiskorralduse, bioturvalisuse, elusloomade transpordi, aretuse ning liha kvaliteedi valdkondades.

“Käesoleval aastal alustasid seakasvatajad sealihasektoris kvaliteedikava väljatöötamist. Kvaliteedikavas kirjeldatakse standardid, mida sealihatootjad peavad tootmisel järgima. Kõrgemad nõuded nähakse kvaliteedikavaga ette näiteks loomade heaolule ning liha kvaliteedile,” selgitas tausta Eesti Tõusigade Aretusühistu juht, EPKK lihatoimkonda vedav Anu Hellenurme. “Algatuse eesmärk on tagada Eesti sealihatootmise jätkusuutlikkus ning anda tarbijale võimalus liha ostmisel teha teadlik valik, eelistades kodumaist ning kestlikult toodetud sealiha.”


SABATA VÕI SABAGA?

Lõigatud sabaga põrsas
Lõigatud sabaga põrsas

PhD Triin Hallap, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda
Pm-dr Alo Tänavots, Eesti Maaülikool

Põllumajandusloomad on loomad, keda peetakse ja aretatakse loomsete saaduste tootmise eesmärgil. Euroopa Liidus kaitsevad põllumajandusloomi inimese tegevuse või tegevusetuse eest, mis ohustab või võib ohustada nende tervist või heaolu Euroopa Liidu ja iga liikmesriigi seadused (EL direktiiv 2008/120/EÜ ning Loomakaitseseadus). Nende kohaselt on seatud standardid ka sigade kaitseks, sealhulgas on keelatud sabade lõikamine rutiinse protseduurina. Niiütleb EV Loomakaitseseaduse § 9 (2): Lubatud on sellised veterinaarsed menetlused nagu loomade kastreerimine, steriliseerimine, nudistamine, sõrgade ja kapjade lõikamine, loomade tätoveerimine ning mikrokiipimine, jahipidamisel kasutatavate linnu- ja urukoerte sabade lõikamine, põrsaste hammaste ja sabade lõikamine, pullidele ninarõnga panemine, tibude nokkade lõikamine ja väliaedikutes peetavate kultide kärssade rõngastamine. Põrsaste sabasid on lubatud lõigata üksnes juhul, kui see on veterinaararsti otsuse kohaselt nende tervise ja heaolu tagamiseks vältimatult vajalik. Keelatud on loomade kastreerimine pikaaegset valu põhjustaval kudede nekroosi tekitaval viisil. [RT I 2005, 61, 477 - jõust. 01.12.2005]

Kuigi Euroopa Liidus on sabade lõikamine sigadel rutiinse protseduurina keelatud juba alates 1994. aastast ning enne lõikamist tuleks võtta kasutusele muid meetmeid saba lõikamise vähendamiseks, on enam kui 25 aastat hiljem endiselt absoluutne enamus (132 miljonit siga ehk 90%) siiski lõigatud sabadega (joonis).


Lihafaktid

Lihafaktid
Lihafaktid

EESTI PÕLLUMAJANDUS-KAUBANDUSKODA
Pressiteade
08.12.2021

Põllumajanduskoda avab veebilehe loomakasvatuse ja lihatootmise köögipoolest

Põllumajanduskoda tegi praktilise veebilehe lihafaktid.ee  , mis annab põhjaliku sissevaate valdkonda, mille kohta liigub palju müüte, väärinfot ja ühekülgseid tõlgendusi.

„Soovime anda lisavaate ja selgitada tegelikke taustu Euroopas valitsevas debatis, kus loomakasvatajad ja lihatootjad on ehk ebaõiglaselt sattunud tasakaalustamata ja mittetervikliku teemakäsitluse alla,“ märkis Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus. „Loomade heaolu, tervis ja stress, kohaliku toidu kvaliteet ja hind, toidujulgeolek, tasakaalustatud toitumine, keskkonnahoiu küsimused, regionaalne areng, liha imiteerivad tooted, mahepõllumajandus – see on osa kõiki puudutavast ja emotsioonidega laetud teemapuntrast, kus on lihtne eksida, kuid mis vajab laiapindset, erakordselt õiglast ja täpset mõtestamist ning arusaamist.“


OST

Puhtatõuliste noorsigade müük tipparetusfarmidest toimub aretuskonsulendi Laura Pajumaa vahenduse: 532 64890,

 

  

MÜÜK / PAKKUMISED

Puhtatõuliste noorsigade müük tipparetusfarmidest toimub aretuskonsulendi Laura Pajumaa vahenduse: 532 64890,

 

Haameri talu müüb tiinusetesterit DSG-SCANNER-C Plus koos nutitelefoniga. Seade on soetatud uuena 06.08.2019 ja on väga hästi hoitud.
Hind 1800 € + km tester ja telefon. Testri soetushind ilma telefonita oli 2405.20 € + km.

Ühendust võtta: Ave Haamer, tel 502 3359

Kuulutus lisatud 23.11.2021

 

KALENDER

<< Veebruar >>
E T K N R L P
  1 2 3 4 5 6
7 8 9 10 11 12 13
14 15 16 17 18 19 20
21 22 23 24 25 26 27
28  
Kuldisperma tellimine