EESTI TÕUSIGADE ARETUSÜHISTU


Piima- ja viljatootjad on tänavu kasumis, sealihatootjad kahjumis

Põrsas
Siga

Piima ja vilja kokkuostuhinnad rõõmustavad põllumehi. Sealihatootjad tegutsevad aga kahjumis, sest liha maailmaturuhind on omahinnast madalam.

Ka sealiha maailmaturuhind on kasvanud. Eesti Tõusigade Aretusühistu tegevjuht Anu Hellenurme ütles, et praegu on see umbes 1,85 eurot kilogrammi kohta. Kui paar aastat tagasi oleks see hind olnud Hellenurme sõnul tootjatele imeline, siis praegu on olukord väga keeruline, sest sisendhinnad, nagu elekter või teravili on tõusnud.

Tootjad müüvad sealiha alla omahinna, mis on 2-2,5 eurot kilogrammi kohta.

"Hispaania oli varem suunatud Hiina turule. Kuna Hiina on ikkagi teinud teinud turukorrektuure ja ei osta liha enam Euroopast, siis on Hispaanias ületootmine. See on toonud sealiha hinda ka alla," ütles Hellenurme.

Hellenurme ütles, et sealiha tootjad on juba viimased aasta aega tegutsenud miinuses. Maailmaturu hinnast kallimalt toodangut müüa aga ei saa.

"Tänane ärimudel on üles ehitatud sissetoodavale lihale ehk me oleme vabaturul. Kui Eestisse tuleb sisse börsihinnaga sealiha, siis ega meil ei osteta sellest kallimalt. Kuigi Eesti sealiha võrreldes Poola või Hispaaniaga on ikkagi oluliselt puhtam ja antibiootikume näiteks kasutatakse palju vähem," ütles ta.

Lugege kogu uudist: ERR   


Parim valgutoode 2022 Sigwar OÜ täissuitsuvorst

Täissuitsuvorst Sigwar (Sigwar OÜ)
Täissuitsuvorst Sigwar (Sigwar OÜ)

28. juulil kogunes Tallinnas, Academic Food Labis 10-liikmeline hindamiskomisjon, et valida välja Eesti parimad talutooted. 2022. aasta Parim talutoit selgitati välja üheksas kategoorias ning sel aastal oli konkursile hindamiseks saadetud rekordkogus tooteid – 108.

Parim talutoit 2022 "Parim valgutoode" kategoorias oli Sigwar OÜ - täissuitsuvorst Sigwar (Ida-Virumaa).

Allikas: Ehtne Talutoit   


Käes on sigade Aafrika katku leviku kõrgaeg

Metssiga
Metssiga

Suve võib pidada sigade Aafrika katku kõrghooajaks. Eestis leitakse jätkuvalt viiruspositiivseid metssigu.

Seoses heinateo ja viljalõikusega sagenevad sel perioodil inimeste ja masinate liikumised farmi ja põldude vahel. Samuti on suurenenud metssigade liikumine metsast põldudele.

Põllumajandus- ja Toiduameti loomatervise ja -heaolu osakonna peaspetsialisti Helen Prommiku sõnul on suvi ja sügise algus sigade Aafrika katku (SAK) leviku kõrgaeg. „Aastatel 2015–2021 diagnoositi Eestis just sellel perioodil 28 kodusigade SAK juhtumit, mille käigus hukkus või hukati ligi 45 000 kodusiga,“ selgitas Prommik. Viimane SAKi juhtum kodusigadel diagnoositi Eestis 2021. aasta juulis Harjumaal.

Väga murettekitav olukord on meie naaberriigis Lätis, kus haigust on tuvastatud nii mets- kui ka kodusigadel. „Sellel aastal on Läti teavitanud kolmest SAKi kodusigade koldest. Kahel juhul oli tegemist kodumajapidamisega, kuid kolmas hõlmas suurt, 1500 seaga tootmisfarmi. Katku leviku piiramiseks on Lätis sellel aastal hukatud 1531 siga.“ Alates 1. juunist on Lätis tuvastatud ligi 200 SAKile positiivset metssiga, neist 141 olid viiruspositiivsed. „Eesti-Läti piiri ääres olevas Vidzeme piirkonnas on juuni algusest tuvastatud 21 SAKile positiivset metssiga, kellest viiruspositiivseid oli 12,“ kirjeldas Prommik olukorda Lätis.

Prommik rõhutas, et ka Eestis on sellel aastal leitud SAK positiivseid metssigu. „Käesoleval nädalal tuvastati SAKi antikehad Läänemaal Lääne-Nigula vallas ühel kütitud metsseal. Viimane SAKi viiruspositiivne metssiga aga veebruari alguses Võrumaal. Seega on haigus endiselt meie metsades olemas ning koduseafarmid on haiguse poolt ohustatud. Seapidajatel on ülioluline järgida rangeid bioturvameetmeid takistamaks viiruse levikut metsast farmi.“

Suvel ja sügisel leiavad eestimaalased rohkem tee metsadesse, mistõttu on tähelepanelikkus ja võimaliku viiruse edasikandumise vähendamine oluline. Juhul kui leiad surnud metssea, teavita SAKi rakenduse kaudu https://seakatk.ee/teata, kuhu saad lisada asukoha koordinaadid ja pildi, või helista infotelefonil +372 605 4767.

Allikas: PTA   


Kisla seafarmi uksed avanevad maaeluministrile

ETSAÜ
ETSAÜ

Eesti Tõusigade Aretusühistu nõukogu kohtub täna, 17. juunil maaeluministri ja ministeeriumi ametnikega Kisla seafarmis, et arutada sektori murekohti ja eelseisvaid ülesandeid. Tootmiskulude kiire tõus on suureks väljakutseks kodumaise seakasvatuse jätkusuutlikkusele.

Lugege edasi: Pollumajandus.ee (tasuline)   


Eesti sealiha kvaliteedimärk aitab tulevikus tarbija jaoks eristuda

Auhinnatud siga
Auhinnatud siga

Kadri Suurmägi

Praegu koostamisel olev kvaliteedikava on toonud Eesti sealihakasvatajad ühise mütsi alla ja ehk juba järgmisel aastal saab tarbija selle töö tulemusena toodete virvarris uut märgist nähes kindel olla, et siga on kasvanud heades tingimustes, tema liha kvaliteetne ja kestlikult toodetud.

„Eesti sealihatootmine järgib juba praegu kõrgemaid nõudeid, kui Euroopa Liidu baasnõuded seda ette näevad, ja ta on juba täna suuresti kestlik. Kvaliteedikava paneb lihtsalt tootjad ühe mütsi alla ja toob selle teadmise tarbijani, et ta saaks teha teadliku valiku,” sõnastas Eesti Tõu­sigade Aretusühistu juht, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja (EPKK) lihatoimkonda vedav Anu Hellenurme praegu koostamisel oleva kava eesmärgi.

EPKK tarneahela nõunik Kaie Laaneväli-Vinokurov täiendas, et kvaliteedikava tulemusena sünnib märk, mida nähes klient teab, et loom on sündinud ja kasvanud Eestis ning ka ülejäänud tarneahela jooksul on temaga kontrollitult toimetatud.

Seda, et ühel hetkel tootjad saaksid oma töö eest mitte ainult õiglast, vaid ka parimat hinda, mida töö väärib, ei saa kvaliteedikavaga muidugi kehtestada, aga Laaneväli-Vinokurov avaldas lootust, et jaekaubandusketid ja kliendid on tulevikus nõus seda kestlikult toodetud liha eest maksma.

Küll aga võidab märgi saanud tootja turunduslikult. „Tarbija ei tee praegu pakendit vaadates vahet, kuidas on kasvatatud Eesti või näiteks Hispaania siga, ta ostab hinda. Aga teades vahet, teeb ta tulevikus teise otsuse,” märkis ta.

Lugege edasi: Postimee: Maa Elu (tasuline)   


Kiratsev seakasvatus otsib pääseteed

ETSAÜ tegevjuht Anu Hellenurme (vasakul) ja Made-Britta Eensalu, Vasula lihapoe esindaja. Foto: Juuli Nemvalts.
ETSAÜ tegevjuht Anu Hellenurme (vasakul) ja Made-Britta Eensalu, Vasula lihapoe esindaja. Foto: Juuli Nemvalts.

Juuli Nemvalts

Eesti Tõusigade Aretusühistu tegevjuht Anu Hellenurme sõnul on seakasvatajate olukord aasta-aastalt halvemaks läinud. Niisugust sööda- ja energiahindade tõusu pole sektoris viimase kahekümne aasta jooksul nähtud.
 
„Euroopa Liitu astudes lootsid Eesti seakasvatajad, et ühisturu võimalused laienevad ka nende sektorile, aga täna tõdevad seakasvatajad, et nii see pole kahjuks olnud ja äärmiselt raske on saada oma toodetega välisturgudele,” rääkis Hellenurme. Samas on Eesti tõuaretus ja sigade pidamine tipptasemel, usuvad asjaosalised.

Külas on Eesti Tõusigade Aretusühistu tegevjuht Anu Hellenurme ja Vasula lihapoe esindaja Made-Britta Eensalu. Saadet juhib Juuli Nemvalts.

Lugege edasi: Äripäev (tasuline)   


Kvaliteedikava annab sealihasektorile kindlustunde

Kvaliteedikava arutelu Tartus, Maaülikoolis. Foto: Meelika Sander-Sõrmus
Kvaliteedikava arutelu Tartus, Maaülikoolis (Meelika Sander-Sõrmus)

Sektor vajab sealiha kvaliteedikava, see toob turule ühtlase kvaliteediga liha ning tarbijale kindlustunde, et liha on toodetud loomade heaolunõudeid ja häid tavasid järgides, tõdeti 27. aprillil toimunud sealiha kvaliteedikavade teemalisel arutelul.

Eesti Tõusigade Aretusühistu koostöös Põllumajandus-Kaubanduskojaga (EPKK) korraldas sealiha kvaliteedikavade teemalise arutelu, sektor kohtus juba kolmandat korda ja nüüd said paika põhilised näitajad, mida kava loomisprotsessis arvesse tuleb võtta. Kohtumisel lepiti kokku, et standardid kirjeldatakse loomade tervise ja heaolu, ravimise, pidamis- ja käitlemisvahendite, söötmis- ja jootmiskorralduse, bioturvalisuse, elusloomade transpordi, aretuse ning liha kvaliteedi valdkondades.

“Käesoleval aastal alustasid seakasvatajad sealihasektoris kvaliteedikava väljatöötamist. Kvaliteedikavas kirjeldatakse standardid, mida sealihatootjad peavad tootmisel järgima. Kõrgemad nõuded nähakse kvaliteedikavaga ette näiteks loomade heaolule ning liha kvaliteedile,” selgitas tausta Eesti Tõusigade Aretusühistu juht, EPKK lihatoimkonda vedav Anu Hellenurme. “Algatuse eesmärk on tagada Eesti sealihatootmise jätkusuutlikkus ning anda tarbijale võimalus liha ostmisel teha teadlik valik, eelistades kodumaist ning kestlikult toodetud sealiha.”


SABATA VÕI SABAGA?

Lõigatud sabaga põrsas
Lõigatud sabaga põrsas

PhD Triin Hallap, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda
Pm-dr Alo Tänavots, Eesti Maaülikool

Põllumajandusloomad on loomad, keda peetakse ja aretatakse loomsete saaduste tootmise eesmärgil. Euroopa Liidus kaitsevad põllumajandusloomi inimese tegevuse või tegevusetuse eest, mis ohustab või võib ohustada nende tervist või heaolu Euroopa Liidu ja iga liikmesriigi seadused (EL direktiiv 2008/120/EÜ ning Loomakaitseseadus). Nende kohaselt on seatud standardid ka sigade kaitseks, sealhulgas on keelatud sabade lõikamine rutiinse protseduurina. Niiütleb EV Loomakaitseseaduse § 9 (2): Lubatud on sellised veterinaarsed menetlused nagu loomade kastreerimine, steriliseerimine, nudistamine, sõrgade ja kapjade lõikamine, loomade tätoveerimine ning mikrokiipimine, jahipidamisel kasutatavate linnu- ja urukoerte sabade lõikamine, põrsaste hammaste ja sabade lõikamine, pullidele ninarõnga panemine, tibude nokkade lõikamine ja väliaedikutes peetavate kultide kärssade rõngastamine. Põrsaste sabasid on lubatud lõigata üksnes juhul, kui see on veterinaararsti otsuse kohaselt nende tervise ja heaolu tagamiseks vältimatult vajalik. Keelatud on loomade kastreerimine pikaaegset valu põhjustaval kudede nekroosi tekitaval viisil. [RT I 2005, 61, 477 - jõust. 01.12.2005]

Kuigi Euroopa Liidus on sabade lõikamine sigadel rutiinse protseduurina keelatud juba alates 1994. aastast ning enne lõikamist tuleks võtta kasutusele muid meetmeid saba lõikamise vähendamiseks, on enam kui 25 aastat hiljem endiselt absoluutne enamus (132 miljonit siga ehk 90%) siiski lõigatud sabadega (joonis).


Lihafaktid

Lihafaktid
Lihafaktid

EESTI PÕLLUMAJANDUS-KAUBANDUSKODA
Pressiteade
08.12.2021

Põllumajanduskoda avab veebilehe loomakasvatuse ja lihatootmise köögipoolest

Põllumajanduskoda tegi praktilise veebilehe lihafaktid.ee  , mis annab põhjaliku sissevaate valdkonda, mille kohta liigub palju müüte, väärinfot ja ühekülgseid tõlgendusi.

„Soovime anda lisavaate ja selgitada tegelikke taustu Euroopas valitsevas debatis, kus loomakasvatajad ja lihatootjad on ehk ebaõiglaselt sattunud tasakaalustamata ja mittetervikliku teemakäsitluse alla,“ märkis Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus. „Loomade heaolu, tervis ja stress, kohaliku toidu kvaliteet ja hind, toidujulgeolek, tasakaalustatud toitumine, keskkonnahoiu küsimused, regionaalne areng, liha imiteerivad tooted, mahepõllumajandus – see on osa kõiki puudutavast ja emotsioonidega laetud teemapuntrast, kus on lihtne eksida, kuid mis vajab laiapindset, erakordselt õiglast ja täpset mõtestamist ning arusaamist.“