EESTI TÕUSIGADE ARETUSÜHISTU

eesti maatõugu siga

eesti maatõugu siga

EESTI TÕUSIGADE ARETUSÜHISTU

eesti suur valge tõug

eesti suur valge tõug

EESTI TÕUSIGADE ARETUSÜHISTU

djurok

djurok

EESTI TÕUSIGADE ARETUSÜHISTU

pieträän

pjeträän

EESTI TÕUSIGADE ARETUSÜHISTU

ristandsead

ristandsead

EESTI TÕUSIGADE ARETUSÜHISTU

Tõuloomakasvatus 2/2018

Tõuloomakasvatus 2/2018

Juunis ilmunud Tõuloomakasvatusest leiate ülevaate Eesti loomakasvatusest 2018. aasta I kvartalis.

Seakasvatusalastest teemadest on ajakirjas VTA esindaja H. Kaup artikkel "Sigade Aafrika katk (SAK) levib endiselt meie metssigade populatsioonis" ja Hollandi autori B. van Haandel  artikli refereering "Kas geenide muutmine lahendab kultide kastreerimise probleemi?".

PRIA esindaja K. Viirlo artikkel räägib aretustoetuste maksimummääradest.

 

Lugege edasi Tõuloomakasvatusest    

Alanud on sigade Aafrika katku kõrghooaeg

Sigade Aafrika katk

Veterinaar- ja Toiduamet tuletab alanud sigade Aafrika katku kõrghooajal seapidajatele meelde, et vältimaks taudi levikut metsast farmi on ülioluline bioohutusmeetmete range järgimine.

Sigade Aafrika katku (SAK) leviku tõttu tuleb bioohutusnõuete järgimisel olla tavapärasest tähelepanelikum, kuna 11. juunil 2018 diagnoositi Lätis Jelgava lähistel asuvas 165 seaga seafarmis sigade Aafrika katku puhang. Poolas on sellel aastal diagnoositud 14, Leedus 6, Lätis 1 ning Rumeenias 8 SAK-i puhangut kodusigadel.

Paraku on nimetatud riikides pidevalt tuvastatud sigade Aafrika katku juhtumeid ka metssigadel. Metssigadel on katk levinud praeguseks lisaks Tšehhi ja Ungarisse. Vaatamata kasutusele võetud meetmetele ei näita taudi levik vaibumise märke.

Eestis on mai lõpu seisuga uuritud sel aastal 3016 metssiga, kellest 198 olid sigade Aafrika katkule positiivsed. 198-st taudi suhtes positiivsest metsseast on enamik kütitud metssead.

EK lõpetas Eestit puudutavad SAK III tsooni piirangud

Sigade Aafrika katk

Kuna Eestis ei ole lisandunud uusi sigade Aafrika katku (SAK) juhtumeid kodusigadel ning rakendatud on vajalikke meetmeid katku tõrjeks, otsustas Euroopa Komisjon III tsooni piirangud lõpetada.

„Veterinaar- ja Toiduameti ning ministeeriumi ametnikud on pidanud sigade Aafrika katku tõrjemeetmete ja -strateegia üle Euroopa Komisjoniga pikki läbirääkimisi, arvestades kolme aasta jooksul kujunenud teadmisi ja kogemusi,“ ütles maaeluminister Tarmo Tamm. „Hea meel on tõdeda, et meie jõupingutused on vilja kandnud ning kõik 2017. aastal toimunud kodusigadel tuvastatud nakkusjuhtudega seoses kehtestatud piirangud lõpetatakse.“

Otsus puudutab nii Eesti, Läti, Leedu kui ka Poola III tsooni piirkondi.

„Siiski ei tohi me valvsust kaotada ega nõuete täitmises järele anda,“ lisas Tamm. „Seakasvatajatel tuleb endiselt erilise täpsusega kõiki kehtestatud bioohutuse nõudeid täita, et sigade Aafrika katk farmi sisse ei pääseks.“

Sigade kastreerimise keeld võib kaasa tuua sigalate sulgemise laine

Pjeträän

Ligemale kolmandik Eesti seakasvatajatest on valmis oma tegevuse lõpetama, kui Euroopa Liit peaks loomade heaolu parandamiseks keelustama kultide kirurgilise kastreerimise.

Just sellise tulemuse andis Eesti maaülikooli teadlaste uuringu “Sigade kirurgilise kastreerimise alternatiivide rakendamise majanduslik mõju” raames läbi viidud küsitlus, milles osales 22 seakasvatusettevõtet. 29% vastanutest kinnitas, et nad lõpetaksid kirurgilise kastreerimise keelustamise korral seakasvatusega tegelemise.

Valjala söödatehase gruppi kuuluvate sigalate tegevjuhi Margus Õunpuu sõnul tahab Euroopa sigade kirurgilise kastreerimise ära lõpetada, kuid seakasvatajatele tähendab see praegu mitut vastamata küsimust. Kastreerimata sigade lihale omase kuldilõhna tõttu ei meeldi see tarbijatele, mistõttu ei riski lihatööstused kuldilõhnaga liha toorainena kasutada ning pole nõus seda seakasvatajalt ostma. “Paraku nad ei taha seda, nad ei riski selle lihaga,” kinnitas Õunpuu.

Lugege edasi Saarte Häälest  


OST

Puhtatõuliste noorsigade müük baasaretusfarmidest toimub aretusspetsialisti Aino Aringo vahendusel: 532 64890,

 

MÜÜK / PAKKUMISED

Puhtatõuliste noorsigade müük baasaretusfarmidest toimub aretusspetsialisti Aino Aringo vahendusel: 532 64890.


Pihlaka Farm OÜ müüb järgmiseid tõukulte:

Nr Kuldi nimi Tõug Sünniaeg Pekipaksus, mm Seljalihase läbimõõt, mm
X1 X3 X2
4416 Else Pieträän 26.11.17 9 7 70

Täiendavat infot saab Marju Pihlakalt telefonil 501 0442.

Kuulutus lisatud 15.05.2018

 

KALENDER

<< Juuli >>
E T K N R L P
  1
2 3 4 5 6 7 8
9 10 11 12 13 14 15
16 17 18 19 20 21 22
23 24 25 26 27 28 29
30 31  
Kuldisperma tellimine