EESTI TÕUSIGADE ARETUSÜHISTU

Valmis PRIA interaktiivne infotöölaud seakasvatajale, kus kolmel lehel on visualiseeritud seakasvatuse statistilised andmed. Erinevate lehtede vahel liikumiseks on allservas sümbolid < ja >. Esimasel lehel leiate sigade arvu ning söödanisu ja sealiha hinnad. Teisel lehel on analüüs seafarmide käibe kohta. Kolmandal lehel on toodud aga sealiha tootmise andmed. 

Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli (EPJ) andmetel oli 31. detsembril 2022 jõudluskontrollis 25 seakarja ning 9128 põhikrja emist ja kulti. Sigade arv vähenes aastaga 17,8 % ehk 1978 looma võrra. Nii madalale ei langenud sigade arv isegi 2015. aasta lõpuks, kui sigade Aafrika katku tõttu hukati viie farmi sead. Kultide hulka on arvestatud ka Eesti Tõusigade Aretusühistu seemendusjaamas asuvad kuldid, kes olid kõik puhtatõulised: 8 suurt valget tõugu, 12 eesti maatõugu, 33 djuroki tõugu. Aruandeaastal lõpetati jõudluskontroll kolmes karjas seoses karja likvideerimisega ja nende andmeid ei ole kokkuvõtetes kasutatud. Uusi karju sel aastal ei lisandunud.

ETSAÜ aretusaruanne 2022 

Lõppes kaks aastat kestnud rahvusvaheline projekt LivestockSense (LS), mis hõlmas kaheksa riigi ülikoole, uurimisasutusi ja instituute. Eesti Maaülikoolist osalesid projektis Eugen Kokin, Andres Aland ja Alo Tänavots. Täname suure panuse projekti õnnestumisse andnud Eesti Tõusigade Aretusühistut, AS Rakvere Farmid ja Atria Farmid OÜ-d. Suur tänu kõigile linnu- ja seakasvatajatele ning teistele sektori esindajatele.

Projekti põhieesmärgid olid: 1) parandada seakasvatusettevõtete majanduslikku ja kvaliteetse pidamiskeskkonna jätkusuutlikku rakendamist kaasaegsete tehnoloogiate rakendamise abil ning 2) tuvastada ja pakkuda lahendusi nende kasutuselevõttu takistavate tegurite kõrvaldamiseks, saavutamaks IKT (info- ja kommunikatsioonitehnoloogia) senisest laiem kasutamine sigalates ja lindlates. Suhteliselt lühikest aega kestnud projekti käigus saavutati järgmised olulised tulemused:

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja ja Eesti Tõusigade Aretusühistu korralatud
Seakasvatuse konverentsi
„100 AASTAT  SIGADE ÜHISTULIST ARETUST“

ettekanded

10.00-10.45 Konverentsi avamine ja sealiha sektori ülevaade tänasest ja pilguheit homsesse 

• Tervitus ja avasõnad. Eesti Tõusigade Aretusühistu juhatuse esinaine Anu Hellenurme
• Sealiha sektori hetkeolukord ja tulevikuvõimalused. Maaeluministeerium Madis Pärtel
• Roheline tulevik ja põllumajandus. Eesti Maaülikooli rektor Ülle Jaakma

10.45-12.45 Eesti seakasvatus läbi sajandite 

• Milline oli Eesti seakasvatus 13.– 16. sajandil. Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi vanemteadur Inna Põltsam-Jürjo
• Jaan Tõnissonist ja ühistegevusest Eesti ajal. Tartu Ülikooli raamatukogu direktor Krista Aru 
• Eesti seakasvatus 19. saj lõpp kuni 1940. Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi lektor Alo Tänavots
• Seakasvatus Nõukogude perioodil ja Eesti taasiseseisvumise ajal. Eesti Tõusigade Aretusühistu lihatehnoloog-kvaliteedijuht Aarne Põldvere 

13.30-15.30 Teadusest, innovatsioonist ja geneetilise progressi jõudmisest praktikasse 

• Maailma kõige innovaatilisema sigade aretusorganisatsiooni edulugu. Topigs Norsvin rahvusvaheline tootespetsialist Torunn Aasmundstad  (tõlge eesti keelde)
• Sigade jõudluskontrolli areng ja trended. Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli andmetöötluse juht Liia Taaler
• Tänane seakasvatus praktiku pilgu läbi. Saimre Agro Grupp juhatuse liige Mati Tuvi

15.45-17.00 Rasked ajad loovad tugevaid inimesi, tugevad inimesed loovad häid aegu… 

• Milline on seakasvatuse perspektiiv Euroopas? Euroopa Komisjoni sealiha sektori turuanalüütik Petra Vinckier (tõlge eesti keelde)
• Kuhu liigub Eesti seakasvatus? Eesti Tõusigade Aretusühistu juhatuse esimees Anu Hellenurme 

Alo Tänavots
Eesti Maaülikool

1919. a maareformiga saadud maa võimaldas talunikel hakata hoogsamalt arendama põllumajandust. Kuna olulisemaiks põllumajandusloomaks oli piimaveis, siis tekkis piima väärindamiseks hulga meiereisid. Selle tulemusena sai võist üks olulisemaid ekspordiartikleid ja talude sissetuleku allikas. Või ja juustu tootmise kõrvalsaadusena tekkivat lõssi ja vadakut soovitada ümber töötada läbi sigade peekoniks. Arvestati, et ühe keskmise piimatoodanguga lehma kohta võiks talus pidada kaht peekonisiga. Innustatuna piimasaaduste ekspordi edust sooviti sama korrata ka seakasvatuses peekoniga. 1922. a maikuus ilmus mitmes ajalehes järgnev kuulutus:

EESTI PÕLLUMAJANDUS-KAUBANDUSKODA
Pressiteade
08.12.2021

Põllumajanduskoda avab veebilehe loomakasvatuse ja lihatootmise köögipoolest

Põllumajanduskoda tegi praktilise veebilehe lihafaktid.ee  , mis annab põhjaliku sissevaate valdkonda, mille kohta liigub palju müüte, väärinfot ja ühekülgseid tõlgendusi.

„Soovime anda lisavaate ja selgitada tegelikke taustu Euroopas valitsevas debatis, kus loomakasvatajad ja lihatootjad on ehk ebaõiglaselt sattunud tasakaalustamata ja mittetervikliku teemakäsitluse alla,“ märkis Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus. „Loomade heaolu, tervis ja stress, kohaliku toidu kvaliteet ja hind, toidujulgeolek, tasakaalustatud toitumine, keskkonnahoiu küsimused, regionaalne areng, liha imiteerivad tooted, mahepõllumajandus – see on osa kõiki puudutavast ja emotsioonidega laetud teemapuntrast, kus on lihtne eksida, kuid mis vajab laiapindset, erakordselt õiglast ja täpset mõtestamist ning arusaamist.“