EESTI TÕUSIGADE ARETUSÜHISTU

eesti maatõugu siga

eesti maatõugu siga

EESTI TÕUSIGADE ARETUSÜHISTU

eesti suur valge tõug

eesti suur valge tõug

EESTI TÕUSIGADE ARETUSÜHISTU

djurok

djurok

EESTI TÕUSIGADE ARETUSÜHISTU

pieträän

pjeträän

EESTI TÕUSIGADE ARETUSÜHISTU

ristandsead

ristandsead

EESTI TÕUSIGADE ARETUSÜHISTU

Põllumajanduskoda jälgib kasvava murega arenguid Eesti seakasvatussektoris

Põrsad
Põrsad

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda saatis 17. augustil maaeluministrile kirja seoses sealihasektori olukorraga. Pöördumises märgitakse, et koda jälgib kasvava murega arenguid Eesti loomakasvatussektoris, kus söödahinnad on kiiresti kasvanud, kuid toodangu turustamise hinnad on püsinud paremal juhul stabiilsed või oluliselt langenud.

Väga keeruliseks on kujunenud olukord Eesti seakasvatussektoris, kus meil on pärast mitu aastat kestnud sügavat kriisi aastatel 2014-2016 niigi raskusi isevarustatuse taseme tagamisega. Möödunud aastal suutsime toota vaid 85% Eestis tarbitavast sealihast.

Paljude Eesti seakasvatajate jaoks on lepingutega referentsmüügihinnaks seatud Saksamaal noteeritud hinnad. Sealiha vabaturu baashind meie seakasvatajate jaoks on viimase aasta jooksul olnud vahemikus 1,19-1,57 eurot/kg, praeguseks on hind langenud tasemele 1,30 eurot/kg. Veel möödunud nädalal oli hinnatasemeks 1,37 eurot/kg. Eesti ametlikus statistikas kajastuv keskmine hind on reeglina kõrgem, sest üks osa seakasvatajaid on läbi kontraktorlepingute tihedalt seotud suurte lihatööstustega, mis tagab neile suhteliselt stabiilse hinnataseme, samas kui arvestatav osa ettevõtjatest sõltub otseselt Saksamaal noteeritavatest sealiha börsihindadest.

Sealiha tootmise omahind on siiani olnud sõltuvalt ettevõtte efektiivsusest vahemikus 1,50-1,65 eurot/kg. Tootmise omahinna tase on võrreldav Saksamaa, Soome ja teiste riikide kulutasemega ja meie tootmise efektiivsus suudab rahvusvahelises võrdluses sammu pidada.

Paraku on teravilja hinnad börsil võrreldes möödunud aastaga kasvanud juba 40-50%. Möödunud hiljuti avaldatud USDA raport andis viljahindade tõusule veelgi hoogu juurde. Eelmisel aastal samal ajal maksis söödavili ca 150 eurot/t, praegu aga juba ca 220-230 eurot/t.

Kui teravilja ja sööda hind tõuseb 15-20%, kasvab sealihatootmise omahind vähemalt 10% ehk umbes tasemele 1,80 eurot/kg. Kui aga teravilja hinnatõus jääb praegusele tasemele, siis kujunevad tootmiskulud veelgi kõrgemaks. Eelnevast nähtub, et paljud seakasvatajad, kelle sissetulekud sõltuvad vabaturu hinnast, on sattunud väga keerulisse olukorda. Vähemalt 25-30% sealiha müügihinnast on praeguste liha ja sööda turuhindade juures puhas kahjum.

Sealiha hinna kasvu perspektiive on keeruline hinnata, kuid ekspertide hinnangul võib hinnatõus toimuda alles poole aasta pärast või hiljemgi, sest meiega konkureerivad teiste riikide seakasvatajad on Hiina sealiha puudujäägi katmiseks suurendanud tootmist. Hiina on aga oluliselt varem taastunud sigade Aafrika katku mõjudest ning nad on juba suutnud taastada põhikarja emiste arvu ning lähiajal on taastumas ka nuumsigade varasem tootmismaht. Nõudluse ja pakkumise uue tasakaalupunkti saavutamine globaalsel tasemel võib võtta umbes aasta.

Viimaste aastate positiivsed arengud Eesti seakasvatuses on praeguseks juba peatunud. Kui pärast 2014-2016 sügavat kriisi pöördus sigade arvukus taas tõusule, siis viimastel kuudel on sigade arv taas kahanema hakanud. Kui möödunud aasta lõpuks oli sigade arv Statistikaameti andmetel kasvanud 316 800 peani, siis selle aasta juuni lõpu seisuga peetakse Eestis 306 900 siga.

Seakasvatussektoris pikalt kestnud madalseisus andis mõningast leevendust selle aasta juunis Maaeluministeeriumi poolt makstud COVID-19 erakorraline toetus. Paraku jõudis toetus abivajajateni võrreldes tegelike kahjudega väiksemas mahus ja väga suure viitajaga.

Põllumajanduskoda palub Maaeluministeeriumil Eesti sealihatootmise jätkusuutlikkuse tagamiseks olukorda tõsiselt analüüsida ja rakendada vajalikke meetmeid keerulises seisus ettevõtete olukorra leevendamiseks. Eesti Tõusigade Aretusühistu nõukogu kohtus 24. augustil maaeluminister Urmas Kruusega, et otsida lahendusi tekkinud olukorrale.

Allikas: Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda   


OST

Puhtatõuliste noorsigade müük tipparetusfarmidest toimub aretuskonsulendi Laura Pajumaa vahenduse: 532 64890,

 

  

MÜÜK / PAKKUMISED

Puhtatõuliste noorsigade müük tipparetusfarmidest toimub aretuskonsulendi Laura Pajumaa vahenduse: 532 64890,

 

 

KALENDER

<< September >>
E T K N R L P
  1 2 3 4 5
6 7 8 9 10 11 12
13 14 15 16 17 18 19
20 21 22 23 24 25 26
27 28 29 30  
Kuldisperma tellimine