EESTI TÕUSIGADE ARETUSÜHISTU

eesti maatõugu siga

eesti maatõugu siga

EESTI TÕUSIGADE ARETUSÜHISTU

eesti suur valge tõug

eesti suur valge tõug

EESTI TÕUSIGADE ARETUSÜHISTU

djurok

djurok

EESTI TÕUSIGADE ARETUSÜHISTU

pieträän

pjeträän

EESTI TÕUSIGADE ARETUSÜHISTU

ristandsead

ristandsead

EESTI TÕUSIGADE ARETUSÜHISTU

Kellele lüüakse hingekella, kas seakasvatajatele?

Rümba hindamine
Rümba hindamine

Saaremaa suurima seakasvataja Valjala söödatehase saneerimine on vaid esimene taoline juhtum sektoris, usuvad seakasvatusettevõtete juhid, sest paljud ettevõtted siplevad kahjumis, kuna söödavilja ja elektrienergia peadpööritavad hinnad on löönud valusalt rahakoti pihta.

Eesti Tõusigade Aretusühistu juhatuse esimees Anu Hellenurme ütles seakasvatajate rasket olukorda kommenteerides, et riigipoolne abi on liiga aeglane ja kiirete lahenduste leidmise asemel keskendutakse pigem takistustele olukorras, kus loomakasvatus sõltub igakülgselt elektrienergiast. Lisaks on toetuste väljamaksmisest tingitud viivitused ja bürokraatia viinud seakasvatusettevõtted katastroofilisse olukorra. Kui siia lisada veel kõrged söödahinnad ja koheselt algav kütteperiood, võib asjaolude kokkulangemine vallandada toidutootmises doomino efekti.

„Kui tsiteerida farmipidajaid, siis „iga kulu suurendab vaid kahjumit“. See lause näitab kujukalt millisesse meeleheitlikku situatsiooni on valitsus loomakasvatajad jätnud. Kevadest saadik räägitud kriisiplaanid pole kuidagi moodi reaalsesse ellu integreeritud,“ tõdes Hellenurme. „Kui riigi tasandil jäetakse seakasvatussektor hinnatõusude turbulentsi saab meie toidutootmine kõva hoobi. Üks kahest: kas seafarmid lõpetavad tegevuse või oleme sunnitud rääkima sealiha ja sealihatoodete suurest hinnatõusust,“ tunnistas Hellenurme.

Hellenurme sõnas, et esimene valik kahjustaks tugevalt Eesti toidujulgeolekut. Rääkimata sellest, et kodumaine tooraine annab meile garantii toidupuhtuse ja liha kõrgete kvaliteedinäitajate suhtes. „Mida me ei saa kindlalt väita teistest liikmesriikidest imporditud liha kohta,“ lisas ta.

Teise valiku korral suureneb lõpptarbijale veelgi hinnasurve ja madalama sissetulekuga elanikkonna toimetulek halveneb jätkuvalt. „Hinnatõusust tingitud ostuvõime langus suurendab majanduslikku kitsikust nendes elanikkonnagruppides nagu eakamad inimesed ja paljulapselised pered. Me peame riigi tasandil igakülgselt takistama sellist asjade käiku, kus ostuvõime langus teeb võimatuks igapäevase eestimaise toidu ostmise,“ muretses Hellenurme.

Murekohti on rohkem

Vene-Ukraina sõda on toonud teisegi teema igapäevasesse keelepruuki: isevarustatuse olulisus. „Täpselt nii nagu iga riik peab eelkõige end ise kaitsma, nii peab ka iga riik ise katma oma inimestele toidulaua. Kui vaatame numbreid, siis teravilja kasvatamises ja piima ning piimatoodete tootmises on isevarustatust tublisti ületatud. Kurvem on sealihaga varustatuse olukord, siin jääb number alla 85%,“ tõi välja Hellenurme. Lisades, et kuigi Euroopas kostavad üleskutsed vähendada sealiha (üle)tootmist, siis Eesti peab selgroogu näitama ja mitte sellega nõustuma. Üleskutse on ehk asjakohane näiteks Taanis, kus Eesti suuruse pindalaga riigis kasvab 12,6 miljonit siga. Eestis on vaid 300 000 siga, mille arvu vähendamine viiks isevarustatuse taseme veelgi madalamaks.

Hellenurme sõnul vajaks selgeks rääkimist riiklike toetuste süsteem. „Meie põllumehed ja loomakasvatajad vajavad võrdseid mängureegleid teiste Euroopa riikidega. Nendest oleme sama kaugel kui olime aastal 1991. Jah, juriidiliselt on kõik korras – turg on vaba, aga tegelikult on pääs naaberriikide kaupluselettidele äärmiselt keerukas,“ rääkis ta.

Hellenurme toonitas, et Eesti riigile peaks olema oluline esmatootmise tegus toimimine ja kestliku toidutootmise tervikliknägemus. „Pigem tundub mulle, et tänane valitsus on kahjuks rohkem näoga Brüsseli poole, kui oma Eesti ettevõtete poole,“ lausus ta.

Toidutootjate olukord vajab leevendust

„Pöördusime augusti lõpus valitsuse poole ettepanekuga piirata energiakandjate hindu lisaks tavatarbijatele ka toidutootjate puhul. Senine energiakandjate hüppeline hinnatõus on toidutootjatele laastavalt mõjunud ja tegevuse senises mahus toimimine on suuresti küsimärgi all. Gaasi ja elektrihinna tõusust tingitud toiduainete ja põllumajandussaaduste hinnatõus, on vähendanud toidutootjate konkurentsivõimet oma tooteid müüa, samal ajal on tõusvas trendis odavamate hindadega doteeritud importtoiduainete müük kaubanduses,“ ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.

Põllumajanduskoja ja Toiduliidu ühises pöördumises valitsusele märgiti, et toidutootjate tegevuse jätkamiseks vastuvõetav kulupiir jookseb elektri puhul ca 120 eurot/MWh ja gaasi puhul ca 90 eurot/MWh juures.

„Praeguses olukorras on võtmeküsimuses, et tootmiseks vajalike sisendite, sh energiakandjate maksud ja aktsiisid ning võimalikud kompensatsioonid põllumajandus- ja toidutööstusettevõtetele oleksid teiste konkureerivate riikidega sarnasel tasemel, mis tagaks Eesti toidu ja põllumajandussaaduste konkurentsivõime nii sise- kui eksporditurgudel,“ rõhutas Sõrmus.

Allikas: EPKK   


OST

Puhtatõuliste noorsigade müük tipparetusfarmidest toimub aretuskonsulendi Laura Pajumaa vahenduse: 532 64890,

 

  

MÜÜK / PAKKUMISED

Puhtatõuliste noorsigade müük tipparetusfarmidest toimub aretuskonsulendi Laura Pajumaa vahenduse: 532 64890,

 

 

KALENDER

<< September >>
E T K N R L P
  1 2 3 4
5 6 7 8 9 10 11
12 13 14 15 16 17 18
19 20 21 22 23 24 25
26 27 28 29 30  
Kuldisperma tellimine