(landrass – tõutähis L)

Eesti maatõugu sead on viljakad, varavalmivad, kiirekasvulised, heade lihaomadustega. Sead on peekonitüüpi, tugeva konstitutsiooniga, pika kerega, kuid küllalt peene luustikuga. Värvus on valge, pea kerge, sirge koonuga, kitsa lauba ja suurte lontis kõrvadega. Kael on keskmise pikkusega, liitub turjaga märkamatult. Selg ja lanne on pikad, mõõduka laiusega. Kõhujoon on sirge, laudjas lai, lihaseline ja sirge. Singid on hästi arenenud. Jalad on tugevad. Udar ja nisad on hästi arenenud, nisasid on tavaliselt 12-16. Nahk on elastne, harjased läikivad. Eesti maatõugu noorsead väärindavad hästi sööta. Tapmisel saadakse pikad, ühtlase õhukese pekiga lihakehad, eriti hästi on arenenud fileeosa ja tagumine kolmandik. Küljeliha on läbikasvanud. Emised on viljakad, suure piimakusega ja hästi arenenud emainstinktiga.

Aretusprogrammis kasutatakse tõu paremikku puhasaretuses ja esimese põlvkonna ristandemiste saamiseks.


Eesti maatõug ehk landrass. Foto: A. Tänavots