Aretuse üldeesmärgid

Ristandaretusprogramm Marmorliha Eestis kvaliteetse sealiha tootmiseks.

Käesolev sigade ristandaretuse programm on alguse saanud 1995. aastal, millal imporditi Rootsist Eestisse hämpširi tõugu ja 1999. aastal Austriast pieträäni tõugu emiseid ja kulte, et võimaldada kvaliteetse liha tootmist ristandaretuse baasil. 2009. aastal lisandusid djuroki tõugu kuldid Kanadast.

Üldseisukohad

Eesti Tõusigade Aretusühistu (ETSAÜ) eesmärgiks on aretada ja levitada väärtuslikke tõusigu, et tagada sigade jõudlusvõime ja geneetilise väärtuse suurenemine ning seakasvatuse majanduslik tasuvus.

Efektiivne ja jätkusuutlik seakasvatus nõuab nii kompetentsust kui ka erinevate standardite järgimist. ETSAÜ aretusprogramm taotleb lisaks aretuse juhtimisele suunata Eesti seakasvatust arvestama ka toiduohutust, keskkonnahoidu ja loomade heaolu. ETSAÜ püüab kindlustada tasakaalustatud valikut ehk kompenseerida puudujääke ühes tunnuses mõne teise valikutunnuse kõrge tasemega. Selleks on kasutusele võetud aretusväärtused liha- ja nuumajõudlusele ning viljakusele.

ETSAÜ taotleb, et kõik jõudluskontrolli alused seafarmid vastaksid või saaksid vastama eelkirjeldatud suundade (aretus, toiduohutus, keskkond, taastuva energia kasutus ja loomade heaolu) minimaalsele tasandile.

Suunata seakasvatusettevõtete juhtkonda teavitama ja harima oma kollektiivi antud valdkondades, tõstmaks loomadega seotud tootmisüksustes lisaks aretusele ka hoolivust loomade heaolu ning inimeste töökeskkonda.

ETSAÜ põhitegevuseks on seakasvatuse tõuaretusalase töö korraldamine Eestis.

 

Aretusprogrammi üldeesmärgid aastateks 2014 kuni 2020

Tõutuumiku geneetiliste omaduste parandamine ja ühtlustamine baasaretusfarmides
Baasaretusest saadava geneetilise materjali baasil ristandaretuse kasutamisega efektiivsem sealiha tootmine
Sealiha kvaliteedi tõstmine parandatud geneetikaga ristandemiste ning pieträäni ja djuroki tõugu kultidega ristamise abil.
Noorkultide valik külgsugulaste rümpade hindamise (rümba pikkuse ja pekipaksuse mõõdud, arvutiprogrammiga Scan Star lihassilma ja peki pindala) ning liha kvaliteedinäitajate (pH-väärtus, veesiduvus, värvus) määramise kaudu.
Sigade aretuses on hakatud järjest rohkem kasutama puhasaretuse asemel ristandaretust. Hübriidid on elujõulisemad. Sigade aretajad on vaatluse alla võtnud kõrge päritavusega tunnused nagu sigade kasvukiirus ja tailiha sisaldus lihakehas. Arvutitehnoloogiate kasutusele võtmisega on aretama hakatud ka madalama päritavusega taastootmistunnuseid nagu pesakonna suurus ja põrsaste elujõulisus.

ETSAÜ jätkusuutliku aretusprogrammi raames jälgitakse kuut valdkonda: loomade tervis ja heaolu, liha kvaliteet, efektiivne tootmine, keskkond, toiduohutus ning geneetiline mitmekesisus.

 

Programmi lähieesmärgid seitsme aasta perspektiivis

Aretusprogrammi eesmärgiks on sealiha kvaliteedi parandamine ristamise teel kasutades mitut erinevat seatõugu vastavalt ristamisskeemidele

Eesmärgiks seatud tegevused:

  • Valiku põhisuund on viljakate, heade emaomadustega sugusigade leidmisele ja kasutamisele populatsioonis, säilitades saavutatud liha –ja nuumajõudluse taseme.
  • Koostöös tapatööstustega ja Eesti Maaülikooliga rakendatakse aretusprogrammi lõpp-saaduste kontrolli. Eeltoodu all mõeldakse süstemaatilist lihasigade lihakvaliteedi analüüsi. Selgitatakse aretusprogrammile sobilikumad ristamisskeemid ning tehakse uurimistööd eri seatõugude liha kulinaarsete omaduste osas erinevate ristamisskeemide raames.
  • Vähemalt kord aastas korraldatakse erialaseminar.
  • Seemendusjaama karja võetakse stressnegatiivsed kuldid
  • Jälgitakse sigade tervist anomaaliate, jalgade probleemide esinemise jms. kaudu.
  • Alustatakse seakarjade loomatervisealase klassifitseerimisega .
  • Planeeritakse ühistu aretusfarmi rajamist

 

Kuldisperma tellimine