Aasta 2025 oli erakordne. Aafrika seakatk ei olnud lihtsalt järjekordne kriis Eesti seakasvatuses, vaid valus meeldetuletus, et meie toidutootmise süsteem on ühtaegu habras ja tihedalt läbipõimunud. See oli äratuskell, mitte öökapil, vaid metsades, lautades ja toidulaudadel üle Eesti. Ta ei küsinud luba ega koputanud uksele, vaid tuli ja näitas, kui kiiresti võib kõigutada seda, mida oleme pidanud enesestmõistetavaks. Korraks olime ärkvel. Kuulasime, mõtlesime ja märkasime, et ükski farm ega otsus ei seisa üksi. Kõik on seotud nagu maaalused juured, mida me ei näe, kuid mille najal kogu süsteem püsib. Hetkel on vaikus nagu värske lumi, mis summutab heli ja tekitab tunde, et ehk on oht möödas ning võiksime naasta vanasse rütmi. Kuid selge on see, et vanamoodi enam edasi ei saa. Eesti seakasvatus vajab senisest märksa tugevamat avaliku ja erasektori koostööd ning strateegilise plaani ühist loomist ja elluviimist. See kriis ei rääkinud ainult haigusest, vaid inimestest: nendest, kes jäid, aitasid, jagasid teadmisi ja võtsid vastutuse, isegi siis, kui tabelid või prognoosid eksisid. Maailmas, kus kõik kõigub, hoiavad meid tegelikult koos suhted, mitte Exceli numbrid. Toidujulgeolek ei ole sõnakõlks arengukavades. See on hommikune puder lasteaias, soe toit haiglas ja kindlus, et meie toidulaud ei sõltu üksnes kaugetest sadamatest. See on teadmine, et keegi siin samas hoolitseb selle eest, et meil oleks süüa. Ka tarbija roll ei ole väike, üksainus valik poeriiuli ees võib hoida elus ühe farmi, töökoha või kogukonna. Iga kodumaise toote eelistus on usalduse hääl.
Täna, mõni aeg hiljem, tundub aga, et äratuskell on taas vaibunud, justkui soovime uskuda, et kriis jäi selja taha. Ometi näitas seakatk selgelt, et vana normaalsuse juurde tagasiteed ei ole. Taastumine tähendab enamat kui numbreid ja tootmismahte, see on usalduse, põhikarja ja investeerimisjulguse taastamine. Selles kriisis kerkis esile midagi, mida Excel ei mõõda: inimlikkuse. Muutlikus maailmas hoiavad meid koos suhted ja vastastikune hoolivus. Üheskoos liikudes hoiame ja kasvatame Eesti põllumajandust, seakasvatust ja toidutööstust kui ühist rikkust, mis loob väärtust meie maale ja inimestele.
Täname kõiki, kes olid sel aastal meie kõrval ja olemas. Meie uudiskiri annab aimu, kui mahukas oli ETSAÜ tegevus aastal 2025 ja ometi on seal kajastatud vaid osa tehtust.
Lisaks ETSAÜ esindusele panustasid intervjuude, mõtete ja esinemistega Meelis Laande Atria Eestist, Maag Grupi esindajad ning Priit Dreimann. Erilise tunnustuse pälvib Timo Vunder, kelle panus oli hindamatu.
Suur tänu kuulub ka Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja meeskonnale, Kerli Atsile, Ants-Hannes Viirale ja kogu EPKK-le, kelle järjepidevus ja koostöövalmidus olid toeks.
Samuti täname Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi, Põllumajandus- ja Toiduametit Maaelukomisjoni, Eesti Maaülikooli, Eesti Jahimeeste Seltsi, Eesti Talupdajate Keskliitu, meie partnereid ja sõpru. Teie toetus, infojagamine, kohalolu ja ühised otsingud lahendustele aitasid hoida fookust ning tagasid selle, et keerulisel aastal ei jäänud keegi üksi.
Aasta 2025 kandis endas sama sõnumit, mida mõisteti juba rohkem kui sada aastat tagasi:
„Ühenduses on jõud,“
ehk nagu kirjutas Johan Otlot, Eesti Seakasvatuse Seltsi esimene instruktor:
„Ainult see on tugev, kes teab, et ta üksi ei ole.“
Uue aasta alguses soovime seada selge sihi: 2026 aastal liigume tegudeni. Seakasvatusel on Eestis pikk traditsioon ja tugevad juured, kuid selle taastamine vajab ühist tahet, otsustavust ja järjekindlaid samme. Meie eesmärk on taastada Eesti seakasvatus, hoides elu maal ja kindlustades, et kvaliteetne kohalik toit jõuaks meie inimeste lauale ka tulevikus. See ei ole ainult majanduslik küsimus, see on osa meie maaelu kestlikkusest, kultuurist ja toidujulgeolekust.Koostöös on jõud
Anu Hellenurme
Juhatuse liige- tegevjuht
Eesti Tõusigade Aretusühistu (ANNO 1923)
Eesti on läbi aegade olnud põllumajandusmaa, kus kohalik toit – liha, piim, munad ja kartul – on kandnud meie rahva kultuuri ja toidulaua põhitugesid. Põllumajandus on rohkem kui lihtsalt majandussektor – see on meie maaelu, toidujulgeoleku ja kultuuripärandi vundament. Nagu Eesti rahvas, on ka meie põllumajandus väike, kuid suur vaimult ja tähenduselt. Seakas-vatusel on selles kontekstis väga oluline roll. Eestlane armastab sealiha – see on meie toidulaua kindel nurgakivi, mida hin-natakse nii argipäevadel kui ka pidulikematel hetkedel. Jõulud, mille keskmes on traditsiooniline seapraad, on ilma selleta peaaegu ettekujutamatud. Eestlane armastab sealiha! Sealiha pole lihtsalt toit, vaid osa meie kultuurist, traditsioonidest ja igapäevaelust, mis seob põlvkondi ja loob tuttava koduse tunde.
Tõuaretuse ja sigade tervise parandamine, kvaliteetse ja maitsva kodumaise sealiha tootmine ning tootmise jätkusuut-likkuse tagamine on sihid, mille poole me kõik üheskoos püüdleme. Tänu teie teadmistele, tööle ja pühendumisele on Eesti toidulaud jätkuvalt rikkalik ning kodumaine sealiha meie toidukultuuri lahutamatu osa.
Kuid selleks, et jätkata tugeva põllumajanduse ja toidutootmise traditsiooni, tuleb meil üheskoos vastata mitmetele välja-kutsetele. Toidutootmise jätkusuutlikkus ja kodumaine toodang on esmatähtsad. Meil peab olema tagatud baastoiduainete tootmine, arvestades nii toidujulgeoleku kui ka kliimaeesmärke. Tarneahelate lühendamine ja kohaliku toodangu eelista-mine aitavad vähendada keskkonnamõjusid ning tugevdavad meie toidutootmise iseseisvust.
Samas nõuab põllumajanduse edendamine ka laiemat ühiskondlikku ja poliitilist tuge. Valitsusele järjepideva ja selge sõ-numi viimine, et toidujulgeolek on kogu riigi prioriteet, mis annab kindlustunde meie tootjatele ning võimaldab neil teha pikaajalisi investeeringuid. Samuti peame väärtustama kohalikku toitu riiklikul tasandil – lasteaiad, koolid, haiglad ja kait-sevägi peaksid toetama eelkõige kodumaist toodangut. Riigihangete süsteemi suunamine kohaliku tootmise eelistamisele on oluline samm, mida saame üheskoos ellu viia.
Lõppev aasta on olnud proovikivi, kuid ka tõestus, et koostöö ja vastastikune toetus aitavad meil toime tulla. Ainult üksteist kuulates ja ühiselt tegutsedes leiame jõudu, et astuda vastu keerulistele aegadele ja jätkata tugevana. Täname südamest kõiki teid, kelle panus tagab, et Eesti inimesed saavad nautida kvaliteetset ja maitsvat kodumaist sealiha.
Meie tulevik on meie endi kätes. Jätkakem üheskoos, et tagada mitte ainult sektori jätkusuutlikkus, vaid ka kindel ja tugev alus meie toidujulgeolekule, majandusele ning maaelule.
Soovin teile kõigile jõudu, inspiratsiooni ja üksteise tuge ka uuel aastal. Aitäh teile tehtud töö ja pühendumuse eest!Koostöös on jõud Anu Hellenurme
Juhatuse liige- tegevjuht Eesti Tõusigade Aretusühistu (ANNO 1923)
„Ühenduses on jõud“ ehk „ainult see on tugew, kes teab, et ta üksi ei ole".
(Johan Otlot, Eesti Seakasvatajate Seltsi esimene instruktor,1923)
Paljudeni meist toonud arusaama julgeolekuteemade olulisusest, ei mahu sellesse pilti veel toidujulgeoleku aspekt. Sageli ei teadvustata seost riigi püsimise ja riigi suutlikkuse vahel katta oma elanike toidulaud kodumaise toorainega. Omamaine toit peab saama riiklikult uhkuse asjaks, eelistades kodumaist, hoiad elus maaelu. Eesti sigade tõuaretusel on väärikas, juba üle sajandi pikkune ajalugu. ETSAÜ ise on samuti juba noorukieast välja kasvanud. Nüüd, sealihatootjaid vaevavate raskuste ajal, on õige hetk sisekaemuseks. Sellest uudiskirjast leiate ülevaate 2023. a ETSAÜ osalusega toimunud sündmustest.
Anu Hellenurme, juhatuse esimees
