| |
Sigade kunstlikul seemendusel on tulevikku
Raivo Laanemaa
Eesti Tõusigade Aretusühistu seemendusjaam
Seakasvatuse põhiprobleem on sealiha kvaliteedi parandamine ja odavam
tootmine. Tootmisnäitajate kiireks parandamiseks tuleb aretuses kasutada emise
seemenduseks intensiivselt parimaid kulte.
Väärtuslikku tõukulti, kelle hind on 5000...30 000 krooni (Soomest ostes), ei
ole otstarbekas igal farmil osta. Seetõttu tuleb kalleid import- ja parimaid
kodumaiseid kulte kasutada maksimaalse arvu järglaste saamiseks kunstliku
seemenduse teel. Kunstliku seemenduse jaamad asuvad Kehtnas, Tartus, Viljandis,
Rakkes, Põlvas ja Saaremaal.
Kvaliteetse ja odavama sealiha tootmiseks on vajalik kasutada ristamisel
saadavat heteroosiefekti. Selleks on Eesti Tõusigade Aretusühistu (ETAÜ)
kunstliku seemenduse (KS) jaamas esindatud 3 tõugu kuldid: jorkšir (suur
valge), landrass (eesti peekon) ja hämpšir. Enamik kulte on imporditud Soomest
ja Rootsist või on siis sealt imporditud sigade järglased.
Praegu on seemendusjaamas 14 kulti, mis võimaldab toota kuus 600...800 doosi
spermat ja seemendada 300...500 emist ning saada 70% tiinestumise puhul
250...300 tiinet emist kuus.
400 emise paaritamiseks kuus on vaja pidada 40...50 kulti. See on 3...4 korda
rohkem kui on vaja kunstliku seemenduse korral. Nii suure arvu kultide puhul
langeb nende aretusväärtus, seetõttu on otstarbekam muretseda 10...15 kõrge
aretusväärtusega kulti.
Arvestades keskmiseks kuldi kasutamisajaks 2 aastat, on kuldi soetus- ja
pidamiskulud aastas ligi 8000 krooni. Ühe kuldi kasutuse intensiivsus aastas on
teoreetiliselt 50 paaritust. Tegelikult kasutatakse kulte ekstensiivselt, s.o.
20...40 paaritust aastas (30). Seega maksab ühe emise paaritamine 8000 : 30 =
270 krooni ja tiinestamine 80%lise tiinestumise juures (270 : 0,8) 330 krooni.
Kunstliku seemenduse jaamas on ühe spermadoosi omahind umbes 100 krooni.
Realiseeritakse spermat vastavalt kuldi aretusväärtusele ja tellitud sperma
kogusele hinnaga 60...100 krooni. Selline hind on võimalik tänu sellele, et
riik hüvitab hinnavahe.
Väljastatavas spermadoosis peab olema 2 miljardit spermi, see kindlustatakse
erinevate lahjendusastmete kasutamisega. Turustatakse ainult kvaliteedinõuetele
vastavat spermat, mille sobivus seemendamiseks on garanteeritud kahe ööpäeva
jooksul. Igast ejakulaadist jäetakse kontrolldoosid laborisse, millede
kvaliteeti jälgitakse kolm ööpäeva. Sperma säilivus on väga individuaalne.
Näiteks kuldi Uve 1416 sperma säilib seemenduskõlblikuna 7...10 ööpäeva.
Seemendamise tulemuslikkus sõltub suuresti inna avastamisest. Emiseid tuleks jälgida
päevas 2 korda ja suuremates farmides kasutada selleks ka kontrollkulte.
Spermid elavad emassuguorganites 20...24 tundi. Täpset ovulatsiooniaega on võimatu
määrata, seetõttu tuleb emist seemendada 2 korda kahe järgneva päeva
jooksul, alates emise paigalseisurefleksi algusest. Sellepärast soovitatakse
kasutada ühe emise seemendamiseks 2 doosi spermat maksumusega (2 x 60) 120 kr.
Siia lisanduvad veel seemendamise kulud (transport, seemendusteenus) vastavalt töö
mahule ja töö korraldamisele umbes 30 kr. Nii kulutatakse ühe emise
seemendamiseks 120 + 30 = 150 krooni. 70%lise tiinestuse korral kulutatakse ühe
tiinestunud emise kohta (150 : 0,7) 215 krooni.
Normaalselt peetakse emise tiinestamise kuluks ühe põrsa turuhinda (kevadel
1999 on see 300...400 kr). Suuremates farmides on seemendamine odavam ja väiketootjal
kallim. Eeltoodust selgub, et seemendamine ei ole kallim kui kuldiga
paaritamine, vaid vastavalt tootmismahule ja seemendusvõtete omandamisele isegi
odavam. Paremaid tulemusi seemendamisel on saadud järgmistes farmides: Tartu
Agro, AS Jampo, OÜ Vinni Jõusööt, Põlva POÜ, E. Sepa talu, Tooma Veski, OÜ
Rõstla Sigala. Eriti populaarseks on saanud seemendamine väiketalunike
farmides (T. Sild, E. Pedajas, M. Rembel, M. Rein, U. Sokk). Et kultide käive
seemendusjaamas on küllalt kiire, siis väheneb ka suguluspaarituse võimalus.
Aga väiketalunike seakarjades on see oht olemas, eriti kui kasutatakse teadmata
põlvnemisandmetega kulte.
Kultide kasutamisel on kõige tähtsam see, et kult omadusi järglastele edasi pärandaks.
Kult võib ju ise väga heade omadustega olla, aga kui ta neid omadusi ei päranda,
siis on ta ju halvendaja ja tuleb kiirelt praakida. Seetõttu on vajalik kultide
hindamine järglaste järgi katsejaamas. Eriti oluline on see seemendusjaama
kultide puhul, sest nende järglaskond on ligi 10 korda suurem kui paarituse
teel saadakse ning lühikese ajaga on võimalik kas tulemusi parandada või
halvendada.
ETAÜ sigade seemendusjaam on töötanud Tartumaal Vasula külas 2,5 a. Jaam
korraldab sperma transpordi tellijale sobival ajal ja viisil. Selleks on
muretsetud Phare projekti “Sealiha tootmise parandamine Eestis” raames
spetsiaalsed spermatranspordi konteinerid. Samuti on saadud sperma kvaliteedi määramiseks
uut laboritehnikat.
KS jaam korraldab seemendusalast nõustamist ja väljaõpet. Toimuvad 1-2 päevased
kursused koos praktikaga (vastavalt emiste indlusele), samuti võib
eritellimusel väljaõpe toimuda tellija juures kohapeal.
Eeltoodust järeldub, et sigade kunstlikul seemendusel on rida eeliseid võrreldes
paaritusega. Otsesed majanduslikud kulud ühe tiinestunud emise kohta on umbes
100 krooni (sõltuvalt emiste arvust) KS korral väiksemad kui paaritamisel.
Siia lisanduvad tulud, mis vabanevate kuldikohtade arvel saadakse vabaneva ruumi
intensiivsema kasutamisega. Kõige olulisem on kõrgekvaliteetsete
isassuguloomade geneetilise potentsiaali intensiivne kasutamine, mille arvel
paraneb liha kvaliteet ja seakasvatuse tulemuslikkus.
|