| |
Eesti Tõusigade Aretusühistus
Riho Kaselo
Aretusühistu direktor
Eesti Suurt Valget Tõugu Sigade Aretusühistu üldkoos- olekul 12.
detsembril 1997 otsustati muuta tõuaretusühingu nimetus Eesti Tõusigade
Aretusühistuks, mis regist- reeriti Äriregistris 5. märtsil 1998. Eesmärgiks
oli lühendada nimetus ja jätkata eraldi juriidilise isikuna. Kunstliku
seemenduse abil tegeldakse juba kolme seatõu aretusega, aretusprogramm näeb
ette peatselt neljanda tõu kasutuselevõttu. Organisatsioon jääb avatuks kõigile
muutustele, mis soodustavad igapäevast tööd.
Kunstliku seemenduse alal on palju uuendusi. Alates kevadest kasutatakse
tuubidesse pakitud spermadoose. Need on mõeldud ühekordseks kasutamiseks ning
vastavad igati hügieeninõuetele. Samuti on kindlam kasutada uut kinnisulatatud
tuubi vesivannil. Raskusi võib olla üleminekul tuubilt erinevat tüüpi
kateetritele. Kuid kõik seemenduseks vajalikud materjalid on olemas ning
seemendusjaamast on võimalik saada ka sellekohast konsultatsiooni ja
seemendustarbeid. Alates sügisest pakume spermalahjendite tegemiseks vajalikke
komponente ja tehnikat ka teistele seemendusjaamadele.
Sperma ettetellimine toimub tööpäeviti kella 8.00–16.00. Seemendusteenuseid
ja spermat samaks päevaks on soovitav ette tellida kell 8.00–10.00.
Spermadoosi hinnaks on aretusväärtusest sõltuvalt 60…100 krooni, millele
lisandub käibemaks. Aretusühistu liikmele kehtib 10%-line hinnasoodustus.
Suurt valget tõugu kulte saab osta Saimre, Sillaotsa või Jaagumäe talust,
Triigi SKÜst, ASst Kõpsta ja Aravete POÜst. Hämpširi tõugu kulte võib
saada Röstla Sigala OÜst ja Saimre talust. Soome maatõugu sigade parimad järglased
on Estonia OÜs ja Adavere Agro ASs. Täpsemat informatsiooni tuleb küsida
konsulendi käest.
Jõudluskontrolli puhul tuleb rõhutada, et paljudel seakasvatajate koosolekutel
on tutvustatud saksa arvutiprogrammi db-planer, mis on vajalik eelkõige seetõttu,
et hakatakse kasutama personaalarvuteid. See võimal- dab ära jätta palju käsitsitööd,
eriti kui arvuti paikneb farmis. Eelnevalt tuleb sead märgistada, kus tähtis
on ema- ja põrsanumbri tätoveerimine. Tätoveeringutange saab osta Jõudluskontrolli
keskusest, plastiknumbreid, tange ja markereid aretusühistu konsulentidelt.
Peab jätkama noorsigade testimist Piglog 105 abil, sest aastatel 1995…1997 on
suurenenud tailihasisaldus lihakehas keskmiselt 1% aastas. Eriti märgatavalt on
suurenenud tõukarja kandidaat- ja nuumafarmide sigade tailihasisaldus, aretus-
ja tõukarjasigadel oli tailihasisaldus suurenenud juba varem. 1997. aastal
hinnati ühistu konsulentide poolt 12 417 noorsiga ja tehti selle alusel
valikut. Keskmine tailihasisaldus oli aretuskarjade sigadel 57,6% (6026 siga) ja
tõukarjade sigadel 57,2% (1830 siga). Karja täienduseks valitud noorsigade
hindamist tuleb jätkata, sest kodumaise sealiha keskmine tailihasisaldus on väiksem
võrreldes imporditud lihaga.
Kultide hindamisel on jõutud tasemele, kus vaatamata sellele, et järgnev põlvkond
on eelnevast parem ja põlv- konnad vahelduvad kiiresti, peab lisama omajõudlusandmetele
ka kuldi järglaste andmed. Selleks tuleb hakata sõlmima lepinguid järglaste
kontrollnuumale viimiseks ja kultide viljastamisvõime andmete saamiseks.
Jätkub, küll väikeste muudatustega, iga-aastane farmide hindamine, mille käigus
selguvad aretus-, tõu- ja kandidaatkarjad. Farmide hindamise ajakava on
konsulentidel.
Informatsioon olulisematest üritustest
2. ja 3. juunil toimus Äksis kursus sigade seemendajatele. Huvi oli suur, seetõttu
on plaanis sügisel õppusi korrata.
10. juulil 1998 kell 12 algab Võrtsjärve ääres Vaibla rannas kõigile Eesti
seakasvatajatele suvepäev.
21. kuni 29. juulini toimub seakasvatajate õppeekskursioon Norra Kuningriiki.
Koostamisel on sigade aretusühistute interneti kodulehekülg.
Teavet nende ettevõtmiste kohta saab Eesti Tõusigade Aretusühistust.
Vajalikud kontaktnumbrid
Eesti Tõusigade Aretusühistu 27–421 919
Riho, Kaselo, direktor 250–98 594
Seemendusjaam 27–460 335
Raivo Laanemaa, Tarmu Vilu 251–35 927
Heili Maila, konsulent 25–234 726
kodus 279–900 26
Tiia Reinberg, konsulent 238–528 56
Valli Piir, konsulent 243–337 13
kodus 243–450 20
Eesti Tõusigade Aretusühistu seemendusjaama kuldid
Jrk.
nr. |
Nimi, nr. |
Sünniaeg ja -koht |
Tõug |
T-indeks |
Piglog 105 mõõtmed: x1- x2-
x3
ja y |
100 kg saavuta-mise va-nus, päeva |
Isa ja ema,
nende sünnikoht |
1. |
UVE 1416 |
10.08.96 Soome |
L |
109 |
16-49-11
60,7 |
148 |
i: UVE 95-18053 Soome
e: JUTTA 96-16031 Soome |
2. |
JALU
429 |
26.01.97
Eesti |
L |
115,7 |
14-54-14 60,3 |
176 |
i: JALU 20 Adavere
e: RAMONA 291 Soome |
3. |
WALLE2203 |
26.07.96
Eesti |
Y |
116,9 |
15-50-17 57,8 |
156 |
i: WALLE 40 Rootsi
e: DOSA 56 Sillaotsa |
4. |
WALLE 2204 |
26.07.96 |
Y |
114,4 |
16-48-15 58,4 |
170 |
i: WALLE 40 Rootsi
e: DOSA 56 Sillaotsa |
5. |
TSINGIS 86657 |
07.02.96
Eesti |
Y |
|
|
190 |
i: TSINGIS 30789 Eesti
e: KIIA 80374 Kõpsta |
6. |
SAMPO 2004 |
02.12.96
Eesti |
Y |
110,5 |
16-51-15 58,8 |
189 |
i: SAMPO 119 Saimre
e: TAKKI 1510 Jaagumäe |
7. |
SAMPO 2012 |
03.12.96
Eesti |
Y |
107,8 |
14-51-14 59,9 |
204 |
i: SAMPO 71 Saimre
e: TAKKI 1530 Jaagumäe |
8. |
FILIP
5 |
17.05.97
Eesti |
H
|
109,1 |
14-54-16 59,2 |
197 |
i: FILIP 39 Rootsi
e: 7950 Eesti |
9. |
FILIP
9 |
17.05.97
Eesti |
H |
107,7 |
15-50-15 58,9 |
197 |
i: FILIP 39 Rootsi
e: 7950 Eesti |
L – maatõug, landrass;
Y – suur valge, jorkš
ir; H – hämpš
ir; x1– seljapeki paksus
viimase roide kohalt; x2 – selja
pikilihase läbimõõt; x3 – seljapeki
paksus viimasest roidest 10 cm eespool; y –
tailiha sisaldus lihakehas ( %)
|