Eesti Tõusigade Aretusühistu

Riho Kaselo
Aretusühistu direktor

Juuli oli aretusühistus kokkusaamiste kuu. 10. juulil said Võrtsjärve ääres Vaiblas kokku 150 seakasvatajat üle Eesti. Arutleti seakasvatajate igapäevatöös ette tulevate probleemide üle, vahetati kogemusi ja täiendati teadmisi. Kohal olid ka sööda- ja ravimitootjad, kes jagasid vajalikku teavet oma toodete kohta. Maakondade võistkonnad näitasid oma oskusi täpsusvisetes, eririietuse selga panemise kiiruses ja pekipaksuse mõõtmises. Viimast tuli konsulentidel teha nõukogu esimehe peal. Lõpuks toimus köievedu üle Võrtsjärve kitsama koha ning kaotaja tõmmati vette. Võidukad olid Järvamaa esindajad, kellel oli kasutada ka Pärnumaa ankrumees. Kõik võitjad said ühistu logoga särgi ja mütsi, millel on kujutatud emis põrsastega. Seejärel läks tantsuks Sven Sumbergi juhtimisel.

Aretusühistu vanasõna ütleb, et seakasvatajat on ilm alati hoidnud. Ka seekord oli päikeseline ja soe. Järgmisel hommikul oli võimlus jälgida televisioonist maahommiku saadet Eesti Tõusigade Aretusühistust. Kokkutulek lõppes eelmisel hommikul vardasse tõusnud lipu langetamisega.

Teine seakasvatajate suurüritus oli ekskursioon Norrasse 21…29. juulini. Osavõtjaid oli Saaremaast Ida-Virumaani, kokku 60. Kõik mahtusid Taisto Reiside kahekorruselisse bussi. Läksime uurima, kuidas on võimalik sellises kaunis mäestikus ka põllumajandusega tegelda ja sigu kasvatada, Kesk-Norra talud rippusid mäenõlvadel ning selline tootmine on kahtlemata väga kallis.

Kohtumisel tõuaretajatega saime teada, et iga toodetud lihakeha kohta eraldatakse aretuseks 6 Norra krooni. See on kaks korda rohkem kui Taanis. Sellepärast tegeldakse intensiivselt välismaal tütarettevõtete loomisega, et loomade arvu suurendamisega kasutada efektiivsemalt aretuseks minevaid summasid.

Baltikumis on kanda kinnitatud Leedus. Ühisettevõtteid on veel Austraalias, Tais, Taivanis, Soomes, millised omakorda levitavad tõumaterjali vastavas piirkonnas. Kokku kasvatatakse Norras 1,3 miljonit tapasiga aastas. Tänu tollimaksule saab tootja 40 krooni 1 kg liha eest.

Kasutusel on peamiselt kolm tõugu landrass, jorkire, djurok. Aretuspopulatsioon paikneb umbes 100-s farmis. Aastas testitakse farmis umbes 25 000 siga (1997. a. Eestis Tõusigade Aretusühistus 12 417 siga).

Igal aastal kasvatatakse üles kahes kontrolljaamas 2300 noort kulti ja nende 1700 poolõde või –venda, kelle tapmisel teostatakse dissektsioon. Keskmiseks tailihasisalduseks on saadud 57,3%, pekipaksuseks 14,15 mm, ööpäevaseks massi-iibeks 887 g. Sead on kasvatatud üles 25 kg-lt 100 kg-ni. Kuldid ise on kasvanud ööpäevas 964 g, nende pekipaksus on 8,25 mm.

Nendes näitajates on palju tuttavat, kuid keskmine tase Eestis jääb sellest siiski paljudel põhjustel maha.

Väga tähtis on rõhutada, et Norras on sigalates hea veterinaarne olukord. Puuduvad enamus Lääne-Euroopas levinud nakkushaigused, sealhulgas mükoplasmoos.

Pärast ühiseid ettevõtmisi suurenes märgatavalt tõumaterjali ost-müük Eesti erinevate piirkondade vahel.