10 aastat ühistegelist sigade aretust

Riho Kaselo
Eesti Tõusigade Aretusühistu juhatuse esimees

1923. aastal asutati Eesti Seakasvatajate Selts ja alustati sigade jõudlusandmete kogumisega. 1931. aastal asutati Kuremaa Riiklik Seakasvatuse Katsejaam, millega pandi alus sigade jõudluskontrollile ja teaduslikule uurimistööle. Kodanlikus Eestis peeti suurt valget inglise tõugu ja parandatud maatõugu sigade tõuraamatuid.
Pärast II maailmasõda moodustati NSV Liidu Ministrite Nõukogu määrusega 1948. aastal Suurt Valget Tõugu Sigade Riiklik Tõulava Elvas (direktor H. Pärnamägi) ja 1951. aastal Eesti Lontkõrvalist Tõugu Sigade Riiklik Tõulava Pärnus (direktor J. Kaarma), millega muutus ka tõu nimi. 1957. aastal asutati Kehtnasse Seakasvatuse kontrollkatsejaam. 1961. aastal loodi samasse ELVI seakasvatuse osakond ning muudeti veel kord tõunimetust ja tõulava hakkas kandma Eesti Peekoni Tõugu Sigade Riikliku Tõulava nimetust.
20. detsembril 1991 likvideeriti Vabariigi Valitsuse määrusega nr 219 riiklikud tõulavad ja asutati Eesti Suurt Valget Tõugu Sigade Aretusühing ja Eesti Peekonitõugu Sigade Aretuskeskus. Tegevusload saadi kohalikest omavalitsustest 1992. aasta jaanuaris.
Ühistulise organisatsiooni alguseks saab aga lugeda 1993. aasta märtsi, kui Eesti Peekonitõugu Sigade Aretuskeskus reorganiseeriti aretusühistuks (direktor Kalju Eilart).
Eesti Suurt Valget Tõugu Sigade Aretusühing (direktor Leo Kapp) reorganiseeriti aretusühistuks 1994. aasta 20. juunil Puurmanis, kus valiti ka uus juhatus ja tegevjuhi kohuseid asus kuni konkursini täitma Külli Kersten ning alates 12. septembrist 1994. aastast on tegevjuhi kohuseid täitnud Riho Kaselo.
1992. aastast töötas ka ELVI Tartu Seakasvatuse Katsejaam (juhataja Tarmu Vilu), kus toimus kontrollnuum. 1994. aasta suvest võeti katsejaam koos kohustustega rendile, kuid 1996. aastal tuli see sulgeda sigade arvu järsu vähenemise ja raske majandusliku olukorra tõttu põllumajanduses. Samuti oli hindamismetoodikast saadav tulemus liiga väike võrreldes tehtud kulutustega. Hakati rakendama farmitesti ultraheliaparaadiga elussigadel ja sugusigade järglaste ning õdede-vendade kontrolltapmisi lihakombinaatides. Uuenenud on tehnoloogia ning andmekogumiseks on kasutusele võetud farmides personaalarvutiprogramm (db-planer).
Valiku aluseks on Jõudluskontrollikeskuses arvutatud aretusväärtus. Kalkapaberit kontrollnuumajaamas asendab vastava statiiviga digitaalne fotoaparaat ja andmed töödeldakse arvutiprogrammiga Scan-Star. Nii tuli ka lõpetada kontrollnuum Kehtnas ja vaatamata 1998. aasta augustis toimunud Eesti Peekonitõugu Sigade Aretusühistu ühinemisele Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistuga, astus suur enamus aretusega tegelevad seakasvatusfirmasid 1999. aasta detsembris Põltsamaa üldkoosolekul loodud Eesti Tõusigade Aretusühistu liikmeks. Põhjuseks on loomulikult seakasvatajate ühised huvid.
Rakendatud on kõiki tõugusid hõlmav aretusprogramm. Tailihamassi suurendamiseks on imporditud sigu ja loodud kahe uue tõu (pjeträän, hämpšir) aretusfarmid. Muutunud on suhtumine – pole häid ja halbu tõugusid, vaid on erinevate omadustega tõud, millega kombineerides saadakse parim lihasiga. Sellest arenes välja ka ristandaretusprogramm “Marmorliha”. Teiseks tähtsaks muutuseks sai sigade kunstliku seemenduse järsk mitmekordistamine 1996. aastal avatud aretusühistu seemendusjaama ja sperma transpordiringide käivitamisega. Laialdasem seemendusjaama kultide kasutamine pani ka uue aluse jõudlus- kontrolli efektiivsemaks läbiviimiseks. Arvutiajastule kohaselt suureneb veelgi jõudluskontrollikeskuse andmebaaside haldamise ja analüüside tähtsus ning kerkib esile uusi ülesandeid, et muuta loomakasvataja keskseks teenused.
Jõudu ja mõtteid seakasvatajatele ning aretusühistu tegevjuhtidele on andnud arvukad ühisüritused, õppepäevad ja iga-aastased seakasvatajate õppeekskursioonid välismaale, kus alati külastatakse ka aretusorganisatsiooni. Hiljem on need käigud arenenud rahvusvaheliseks koostööks, mille tulemusel on saadud uut aretusmaterjali.
2003. aasta juunis saabuti õppereisilt Saksamaa Baden-Württembergi Liidumaa Forchheimi seakasvatuse õppekeskusest. Edasi viisid kõik teed Rooma ja Capri saarele puhkama. Selle aasta seakasvatajate suvepäevad olid Manilaiul. Osavõtjaid palju nagu alati – 180. Jumal tavaliselt hoiab seakasvatajaid tema ürituste ajal ja kingib hea ilma. Koju minnes ollakse üksteisele lähemal ka töös ning tunnetatakse paremini ühiseid probleeme.
Lõpetuseks täname seakasvatajatele kuuluva aretusorganisatsiooni eestvedajaid Tiit Antonit, Sulev Kübarat, Aare Mölderit ja Viktor Vilksi, kes on enda kanda võtnud nõukogu esimehe ameti. Soovin kõigile jõudu ja õnne, et me suudaks olla loomapidajatele vajalikud!