Täiendsööt võõrutusjärgseks kasvuperioodiks

pm-dr. Leo Nigul
EPMÜ LKI seakasvatusosakond

Sööt on peamine, mis mõjutab sigade jõudlust ja seakasvatuse tulukust. Selle tagamiseks tuleb koostada sigadele ratsioonsöödad, mis katavad erinevate vanuserühmade söödatarbe ligi kolmekümne toitaine osas. Tavaliselt kulub niisugust ratsioonsööta juurdekasvule arvestatult vähem. Kui õnnestub hankida ratsioonsööda komponendid ka odavalt, on söötmise osa seakasvatuses lahendatud.

Ratsioonsööda põhikomponendiks on teravili, mida seakasvatajal on võimalik kõige odavamalt ja paremini saada oma põllult. Peamiseks teraviljaks on oder, konkurentideks ka sordiehtne tritikale või söödanisu. Neis on piisavalt ainult energiat, toitaineid on söödatarbest vähem. Kuid lisades odrajahule täiendsööti saab valmistada kõikide toitainete poolest tasakaalustatud ratsioonsöödad. Täiendsööti (kontsentraate) toovad Eestisse välisfirmade esindajad ja neid on hakanud tootma ka meie ettevõtted.

Sea kasvades suureneb talle päevas antav söödakogus, kuid toitainete kontsentratsioon selles väheneb. Seda põhimõtet arvestades teevad jõusöödatööstused tavaliselt võõrutusjärgseks kasvuperioodiks kolm erinevat täiendsööta, mida segatakse oma teraviljaga. Soumen Rehu firma on lihtsustanud täiendsööda hankimist ja toodab ühte granuleeritud täiendsööta protemix 100 bacon kogu võõrutusjärgseks perioodiks. Sigade eristatakse kolme kasvuperioodi ja sellele vastavat täiendsööda lisamise kogust. Võõrukitele kehamassiga 15…40 kg võetakse ratsioonsöödasse 15% täiendsööta ja 85% odrajahu, kesikutele 40…70 kg lisatakse 88% odrajahule 12% täiendsööta ning 70…100 kg nuumikutel on vastavad näitajad 10 ja 90%. Sel viisil tagatakse ühe täiendsöödaga toitainete kontsentratsiooni vähenemine võõrutusest kuni realiseerimiseni, mis vastab sigade toitainetetarbele.

Kirjeldatud söötmisviisi sobivust sigade kasvatamisel võõrutamisest kuni realiseerimiseni hinnati Eesti Põllumajandusülikooli Loomakasvatusinstituudi seakasvatusosakonnas Kehtnas. Protemix 100 bacon täiendsööda põhiliste toitainete sisaldus määrati Kehtnas ja LKI laborites. Nimetatud täiendsöödas on proteiinivajadus kaetud sojasroti, kalajahu ja sünteetiliste aminohapetega. Täiendsööt sisaldab 10 mineraalainet, 11 vitamiini ja ühe antimikroobse toimeaine. Kolme laboratoorse analüüsi keskmisena sisaldas täiendsööt 38,8% proteiini, 3,3% lüsiini, 4,91 g/kg kaltsiumi ja 2,37 g/kg fosforit, mis on lähedane prospektis märgitule. Granuleeritud täiendsööt segatuna odrajahuga soodustas ratsioonsööda valgumist mahutist künasse. Odrajahu sisaldas kahe proovi keskmisena 10,2% proteiini, 0,44% lüsiini, 0,11 g/kg kaltsiumi ja 2,9 g/kg fosforit.

Tailihasisaldus määrati tapaeelselt elusatel sigadel Piglog 105 aparaadiga selja pikilihase läbimõõdu ja kahe pekipaksuse näidu alusel. Katse toimus 16 eesti peekoni tõugu (maatõugu) seaga Kehtna seafarmis talveperioodil. Katserühma peeti võõrdeperioodil taani-tüüpi sulgudes ja söödeti Groba sööturist. Kesiku- ja nuumikueas oli rühm teises sigalas rootsi sulus ja sööda said nad Big Dutchmani sööturist. Mõlemas sööturis segunes kuivsööt künas jooturist tuleva veega pudruks, mida sead kasutavad paremini kui kuivsööta. Sööturid täideti kaalutud söödaga käsitsi. Mõlemad sigalad olid köetavad. Allapanuks kasutati saepuru.

Täiendsööt segati odrajahuga tigu-tüüpi segistis. Üleminek ühelt söödalt teisele toimus sujuvalt ühe nädala jooksul, vähendades pidevalt senini söödetud söötaja suurendades uue sööda kogust. Sigu söödeti isu järgi vabalt ka võõrdeperioodil. Imikpõrsastele antud prestartersööta anti veel ka võõrutusjärgsel nädalal, et vältida sööda muutusest tulenevat seedehäiret.

Tabel 1. Katsesööda koostis ja katsetulemused

Prof. Ülo Olli pooltkoostatud söötmisnormid võõrutusjärgseks kasvuks on jagatud kolme eluskaalu kategooriasse 10…20; 20…60 ja üle 60 kg kuni realiseerimiseni nuumsigadena. Söötmisnormides esitatud andmeid kohandati Soumen Rehu firma poolt soovitatud elusmassi kategooriatele. Võõrutusjärgsel nädalal söödetud prestartersööda toitainetesisaldus oli kooskõlas eesti söötmisnormidega. Üleminekul Soumen Rehu täiendsöödast (15%) ja oma odrajahust (85%) koostatud võõrukisöödale tuli puudu proteiinist, kuid ülejäänud toitainete tarve oli kaetud. Võõrukid kasvasid pisut vähem ja kulutasid sööta rohkem, kui näevad ette söötmisnormid. Tegelikult on võõrukite kasvujõudlus söötmisnormides esitatust veelgi suurem, see on selgunud Kehtnas toimunud varasematest katsetest. Et seda tagada, tuleks prestartersööta anda võõrukitele vähemalt 15 kg raskuseni ja esimesse võõrukisööta lisada täiendsööta paari protsendi võrra rohkem. Eriti vajalik on see odrajahu puhul, sest selle proteiinisisaldus on alla 11,2%, mida eesti söötade tabelis peetakse täisteralise odra keskmiseks proteiinisisalduseks. Viimastel aastatel tehtud laborianalüüsid näitavad, et odra proteiinisisaldus ei küüni enam tabeliandmete keskmise tasemeni. Põhjuseks on tõenäoliselt lämmastikväetise vähendamine, mis ilmnes ka katses kasutatud odra analüüsiandmetest. Et tagada sigade söötmisel vajalik proteiinikogus, tuleks oma odra proteiinisisaldus lasta laboris määrata kohe sügisel, hangitavatel odrapartiidel isegi enne ostmist.

Täiendsöödast ja odrajahust koosnev kesikusööda proteiinitase oli söötmisnormidega võrreldes paremini kaetud kui võõrukisöödas. Kesikute juurdekasv ja söödakulu ületas söötmisnormide alusel koostatud jõudlusnäitajaid ja need lähenesid kesikute bioloogilisele kasvujõudlusele. Kui oma odrajahus on proteiini oluliselt vähem, kui söötmisnormide tabeliandmed näitavad, tuleks vähemalt kesikuperioodi algul lisada söödasse hernejahu või sojasrotti, selle puudumisel tõsta täiendsööda osatähtsust paari protsendi võrra.

Nuumaperioodiks Baltic Feed firma soovituse järgi valmistatud sööda oluliste toitainete sisaldus vastas täielikult eesti söötmisnormidele ja tagas nuumikutele kõrge jõudluse, mis ületas oluliselt söötmisnormide taseme. Lihakeha tailihasisaldus oli kõrge, mis kindlustab juurdehindluse kõigis vabariigi lihakombinaatides.

Selliselt söötes on sigade jõudlus kogu katseperioodi keskmisena hea – sead kasvasid 100 kg raskuseks 5,5 kuuga. Niisugune tase on saavutatav igas seafarmis, kus sead on terved, sugusigade valik, põrsakasvatus ja pidamine korras. Majanduslik kalkulatsioon on esitatud praegu kehtivate hindade alusel. Täiendsööt protemix 100 bacon maksab 8.26 kr. ja odrajahu 1.3 kr. kilogramm. Täiendsöödast ja odrajahust koostatud ratsioonsööt odavneb proportsionaalselt täiendsööda vähenemisega ja kogu võõrutusjärgseks kasvuperioodiks maksab 2.16 kr/kg, mille korrutamisel söödakulu arvuga (3,10) saame sööda maksumuse elusmassi juurdekasvu 1 kg kohta (3,10 x 2.16 = 6.69 kr.). Eesti tingimustes moodustab sööda maksumus 70% massi-iibe omahinnast. Järelikult maksab sööt (6.69 : 70 x 100) 9.56 kr. 1 kg massi-iibe kohta. Lihakeha mass moodustab 72% elusmassist ja 1 kg liha hind on (9.56 : 72 x 100) 13.3 kr. Realiseerides selle hinnaga 1 kg liha, kaetakse seakasvatusega seotud kulutused, kaasa arvatud tagasihoidlik töötasu, kuid kasumit ei saada. Sellepärast tuleb olla taibukas mitte ainult sea kasvatamisel, vaid ka realiseerimisel.

Kokkuvõte: Soumen Rehu protemix 100 bacon granuleeritud täiendsööt soodustas ratsioonsööda valgumist sööturist. Sead kasvasid võõrutusjärgsel perioodil 713 g ööpäevas, kulutasid 1 kg juurdekasvuks 3,1 kg sööta ja olid 5,5 kuu vanuselt 100 kg raskused. Täiendsööda ja oma odrajahu soodsa hinna tõttu oli ratsioonsööt suhteliselt odav ja seakasvatus tasuv. Labori analüüsiandmeil põhinev odra toitainetesisaldus võimaldab täpsustada ratsioonsööda vastavust söötmisnormidele, mis on eriti oluline võõrukite söötmisel.