Eestimaa seakasvatus 2002. aastal

Ph D Matti Piirsalu, Tiia Reede
Põllumajandusministeeriumi loomakasvatusbüroo

Seakasvatus on jätkuvalt Eestis piimatootmise kõrval tähtsuselt teine loomakasvatusharu. Sealiha osatähtsus kogu lihatootmisest moodustab rohkem kui 50%. Sealiha hinna languse mõjul on sealihatootjate möödunud aasta tulu 2001. a võrreldes oluliselt vähenenud ning talunikel napib investeerimiseks raha.
Eesti-taolisele väikeriigile, kel on avatud majandus, tekitab probleeme ka sealiha hindade kiire muutumine maailmaturul. Need muutused kandusid üle siseturule ka 2002. aastal.
Eestil pole võimalik maailmaturu kõikumistest põhjustatud hinna langust leevendada, kuna reservatsioonideta vabakaubanduslepingud Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) ja Euroopa Liiduga ei lase meil siseturu kaitsmiseks rakendada mitte mingeid kaitsemeetmeid.

Sealihatoodang ning hinnad
Viimase kaheteistkümne aasta jooksul on sealiha tootmine vähenenud 2,5 korda. 1995. a tõusis toodetud sealihakogus hüppeliselt 35 400 tonnini ning langes kahe järgneva aasta jooksul kiiresti allapoole (joonis 1). 2001. a oli jälle tõusuaasta, mil sealihatootmine kasvas 33 600 tonnini, mis teeb 9,8%-lise kasvu võrreldes 2000. aastaga. 2002. a toodeti esmaste prognooside kohaselt isegi rohkem sealiha.
Sealiha kokkuostuhindade langusest hoolimata on suurenenud Eestis sigade arv ning kokkuostetavad sealiha kogused. Eesti Statistikaameti (ESA) andmetel suurenes 2002. aasta I kvartalis sealiha tootmine ja kokkuostetav lihakogus – kui 2001. a I kvartalis osteti kokku 3599 tonni sealiha, siis aasta pärast samal ajal oli kogus suurenenud 5047 tonnini (66 900 siga, 123,7 mln krooni väärtuses). Neljanda kvartalini osteti liha juba 6046 tonni (78 500 siga, 132,3 mln kr). Kokku osteti 2002. aastal 21 851 tonni sealiha, see on 24,6% rohkem kui 2001. a (16 478 tonni).
Sealiha keskmine kokkuostuhind hakkas tõusma 2000. aastal ja saavutas oma lae 2001. aasta kolmandas kvartalis (26.80 kr/kg). 2002. aasta I kvartalis oli kokkuostuhind aga 24.50 kr/kg. Võrreldes 2001. aasta I kvartaliga on sealiha kokkuostuhind vähenenud 4,6% (25.90 kr/kg). IV kvartalis oli hind aga langenud juba 20.90 kr/kg, seega 19,3%.
Sealiha kokkuostuhind detsembris oli 19.86 kr/kg. Eelmise aasta sama perioodi hinnatasemega (25.90 kr/kg) võrreldes oli 2002. aasta detsembris hind 23,3% madalam. Sellisele järsule langusele peaks järgnema mõningane hinna stabiliseerumine eeloleval perioodil.

Tabel 1. Sealiha kokkuostuhinnad Eestis (töötlejate keskm, kr/kg ilma käibemaksuta)

* Hinnad tailiha 53…55% sisalduse korral
Maamajandus, Toiduinfo Lihainfo

Eesti ühe suurema sealihatootja esindaja ütleb aga, et hoopis suuremat tähelepanu peaks talunikud pöörama efektiivsusele. Euroopa seakasvatajatega ei suuda me tõepoolest konkureerida, sest seal ollakse efektiivsemad. Nende tasemele jõudmiseks tuleb eestlastel veel palju tööd teha. Samade probleemidega on kimpus ka Läti ja Leedu seakasvatajad.

Sigade arv
Sigade arv ning elussigade eksport-import aastatel 1990…2002 on toodud joonisel 2.
Eestis tervikuna vähenes sigade arv 1990. aastast (1,08 mln) kuni 2002. aasta (345 400) lõpuni 68,5% ehk 3,2 korda. Seakasvatuse madalseis oli 1999. a, mil Eesti Statistikaameti andmetel oli meil ainult 285 700 siga. Sigade arvu järsk suurenemine algas 2001. aasta algul, sest lihadefitsiit ja selle kõrgenenud hinnad motiveerisid tootjaid seakasvatust hoogustama. Vaatamata Eesti-sisese sealiha kokkuostuhinna langusele 4…5 krooni võrra eelmisel aastal, on sigade arv pisut suurenenud võrreldes 2001. aastaga. Vabakaubanduslepingu tõttu ei ole Lätil alust kehtestada Eestile sigade ja sealiha müügipiiranguid ning sellepärast eksporditi 99% ulatuses sigu Lätti (67 200 elussiga, 48% rohkem kui 2001. aastal), väiksem osa läks Leetu.
ESA andmetel on 2002. aasta jooksul sündinud põrsaid 19,4% rohkem kui 2001. a, vastavalt 656 800 ja 529 500.

Välisturg
Sealihatootmist mõjutavad ka ekspordivõimalused ja hinnad. Kõrgemad ekspordihinnad (keskm 25.60 kr/kg) võrreldes kokkuostuhindadega (keskm 22 kr/kg) soodustavad sealiha väljavedu Eestist. Sarnaselt elussigade ekspordiga on samasugune seis ka sealiha osas, kus 79,5% eksporditakse Lätti, ülejäänud osa ehk 19% viiakse Leetu. Ekspordi kogused (sealiha kaubakood 0203) on kasvanud alates taasiseseisvumisest alates, sealiha eksport oli mullu suurim – 6600 t (joonis 3).
Sealiha ekspordihind oli 10 kuu keskmisena 25.64 kr/kg ning see on aasta algusega võrreldes mõõdukalt alanenud (I kv – 26.62 kr/kg), kuid sügiskuudel püsinud muutumatuna. Sealiha eksporditi Lätti hinnaga 24.70 kr/kg (I kv – 26.17 kr/kv). Elussigu on Lätti müüdud keskmise eluskaalu hinnaga 16.33 kr/kg, kusjuures I kv – 17.32 kr/kg (Maamajandus, Toiduinfo).

Ekspordigeograafia on muutunud
Põllumajandussaaduste ostu-müüki on taasiseseisvumisperioodil oluliselt mõjutanud kaubavahetuse geograafia muutumine. Kui 1994. a oli tähtsaim ekspordi sihtmaa Venemaa, kuhu suundus 45% toodangust (väärtuselises arvestuses), siis 2001. aastaks olid peamised ekspordipartnerid Läti ja Leedu. Venemaa osatähtsus oli vaid 0,2%. Venemaaga kaubavahetuse vähenemise taga on olnud selle riigi diskrimineeriv väliskaubanduspoliitika Eesti suhtes. Alates 1994. a rakendab Venemaa Eesti suhtes kahekordseid tollitariife. Sellised reeglid põhjustasid Eestis ka liha- ja lihasaaduste ekspordi peatumise, mille tõttu mõned lihatööstused pankrotistusid.
Euroopa Liit on eraldanud Eesti päritolu (sea)lihale kvoodid ekspordiks ELi soodustariifiga. Eesti lihatööstused pole seda võimalust kasutanud, kuna suurematel lihatööstustel puuduvad eksporttapamaja litsentsid.
Toidukauba, sh sealiha importimisel Eestisse oli EL juba 1994. a juhtpositsioonil. Praeguseks on EL ette näinud mingis osas ekspordisubsiidiumite peatamise liha osas, kuid impordihinnad on siiski tunduvalt madalamad kui Eesti sealiha kokkuostuhinnad.
Hindu enam mõjutavatest riikidest odavnes sealiha 2002. a detsembris Taanis 2,4% ja Saksamaal 2,3%. Soomes ja Rootsis püsis see novembrikuu hinnatasemel. Keskmine impordihind püsis 19 kr/kg juures ning stabiilsed olid hinnad ka Taanist ja Soomest pärit sealihal (vastavalt 20.26 kr/kg ja 15.68 kr/kg, osakaal impordis 25,3% ja 32,8% (allikad: Maamajandus, Toiduinfo Lihainfo).
Keskmised impordihinnad on võrreldes 2001. aasta sama perioodiga langenud 4 krooni (18%).
Liha ja lihasaaduste, sh sealiha väliskaubandusbilanss on negatiivne alates 1995. aastast. 2002. aastal toodi sealiha Eestisse sisse 4700 tonni võrra rohkem kui välja viidi.

Sisetarbimine ja isevarustatus
Sealiha tarbitakse teiste lihaliikidega võrreldes kõige rohkem. Tarbimine inimese kohta aastas kasvab väikestele tagasilöökidele vaatamata pidevalt ning aastast 1999 on jäänud stabiilseks (joonis 4). Sealiha tootmine ja tarbimine sõltub ka sellest, milliseks kujunevad elanikkonna sissetulekud. Kui 1990. a oli Eestis lihatarbimine inimese kohta 78 kg aastas, millest sealiha tarbimise osatähtsus moodustas 61,5%, siis viimastel aastatel on sealiha osakaal kogu liha tarbimises 45…50% ringis.
Sealiha tarbimine langes 1990. aasta keskmiselt, 46 kg tasemelt ühe elaniku kohta 20 kg-le 1993. aastal. Alates 1994 aastast on sealiha tarbimine kasvanud. 1999. a ulatus see 30 kilogrammile elaniku kohta aastas ning on jäänud paaril viimasel aastal peaaegu samaks. Eesti näitajad on olnud väga muutlikud ja hüppelised, Euroopa Liidus on viimase üheksa aasta jooksul olnud sealiha tarbimine võrdlemisi stabiilne, mis lihtsustab prognooside tegemist. Sellest järeldub, et Eestis peame sealiha tarbimise prognoosimisel lähima 5…10 aasta jaoks arvestama, et ka meil ei toimu lähitulevikus mingit imelist hüpet sealiha tarbimise tõusu suunas.
Seoses tootmise langusega on kahanenud ka Eesti sealihaturu võime kindlustada kodumaist tarbijat kohaliku toodanguga. Alates 1994. aastast ei kata Eestimaa sealihatoodang enam sisetarbe vajadusi ning viimased 8 aastat me tarbime sealiha rohkem, kui suudame ise toota (joonis 5). Eestis on võimalik toota kõike lihaliike rohkem, kui siseturg vajab, kuid millal selline tase lihatootmises saavutatakse, sõltub suuresti maailmaturu situatsioonist.
Lähimaks 6…8 aastaks on seatud sealihatootmises eesmärk – ühtlustada sisetarbimise ja Eesti sealihatoodangu tasemed.

Tõuaretus
Tõuaretusinspektsiooni hinnangul on sigade tõuparandus saavutanud hea taseme. Enamus kasvatatavatest nuumsigadest on ristandsead, mille tulemusena on sealiha kvaliteet viimaste aastatega paranenud. Eesti Tõusigade Aretusühistu järgib nuumpõrsaste tootmiseks ristandaretusprogrammi “Marmorliha”, kasutades landrassi, jorkširi, pjeträäni ja hämpširi tõugu sigu.
Kui veel 1995. aastal oli nuumsigade rümpade tailihasisaldus 50,1%, siis praeguseks on tailiha osatähtsus tõusnud 56%-le. Enamus nuumsigade rümpadest kuulus kvaliteediklassi E ja U. ESA andmetel on searümba keskmine mass 76 kg.

Tootjad
Lihatootmise seisukohalt olid 2001. ja 2002. aastal edukamad sea- ja linnukasvatajad. Maad kasutati seda tüüpi ettevõtetes väga vähe, keskmiselt 31,5 ha (2000. a 17,1 ha) ettevõtte kohta. Ostusööt moodustas söödakulust keskmiselt 98,2%.
Võrreldes muud tüüpi tootmisega olid sea- ja linnukasvatusettevõtted kogutoodangu poolest suurimad.
Põhiline hulk sigu toodetakse suuremates ettevõtetes. ESA andmetel oli meil 2001. aasta lõpul ettevõtetes 82,8% ning taludes ja perefarmides 17,2% sigadest. Sigade arv suurenes peamiselt suurfarmide arvel. Prognoosi kohaselt jäävad konkurentsis püsima seakasvatused, kus on vähemalt 1000 siga.
Sigade jaotumine maakonniti
31. detsembri 2002. a seisuga jaotus sigade arv, 345 400, maakonniti erinevalt. Suur osa sigu on Viljandimaa tootmisettevõtetes/majapidamistes (89,6 tuh) – 24,5%. Järgmised suured seakarjad asuvad Lääne-Viru (15,2%), Rapla (8,3%), Järva (8,2%), Jõgeva (8,5%), Tartu (6,8%) ja Harju (6,3%) maakonnas.

Joonis 1. Lihatoodang Eestis, sh sealiha

Joonis 2. Sigade arv, elussigade eksport-import Eestis.
Allikas: ESA, *- esialgsed andmed

Joonis 3. Sealiha eksport-import Eestis 1993…2002 (kaubakood 0203 sealiha).
Allikas: PM Kaubandusbüroo, ESA andmete alusel; * – esialgsed andmed

Joonis 4. Sealiha tarbimine ühe elaniku kohta aastas Euroopa Liidus-15 ja Eestis.
Allikas: PM, kaubandusbüroo ja EL prognoos “Prospects for Agricultural Markets 2001-2008/ July 2001

Joonis 5. Sealiha sisetarbimine ja isevarustatus
Allikas: PM kaubandusbüroo, * – esialgsed andmed