| |
db-Planer – seakasvataja abimees
Maret Rätsep
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Keskus
Konkurentsitingimustes peab iga talunik mõtlema üha enam efektiivsemale
tootmisele. See nõuab head majandamist ja oma valdkonna probleemidega võimalikult
hästi kursis olemist. Informatsioon oma karja kasutamise kohta on seetõttu
hindamatu. Eestis kiiresti arenev infotehnoloogia võimaldab ka põllumajanduses
tagada informatsiooni kiiret liikumist ja aitab farmeritel vajalike töödega
paremini hakkama saada.
Seakasvatajatel on nüüd juba kolmandat aastat võimalik kasutada täielikku
emiste andmebaasi oma koduarvutis. Saksamaalt Lüneburgi Hübriidsigade Aretusühistult
(Züchtungszentrale Deutsches Hybridschwein GmbH) PHARE projekti “Seatootmise
parandamine Eestis” raames ostetud ja eesti keelde tõlgitud emiste kasutamise
programm db-Planer on nüüdseks jõudnud pea igasse suuremasse seafarmi.
Farmerid, kes kasutavad seda programmi täies mahus, on saavutanud juba ka mõningast
edu emiste efektiivsemal kasutamisel.
Milles siis peitub db-Planeri põhiline eelis? Eelkõige vajaliku informatsiooni
kiires salvestamises ja kättesaadavuses.
Programm töötab DOS-operatsioonisüsteemis ning farmer võib kasutada ka
vanema põlvkonna arvutit alates PC 386. Lisaks on vaja printerit.
Andmete sisestamine, tööplaanid ja trükised
Rutiinne sisestustöö algab iga põhikarja emise ja kuldi põlvnemisandmete
sisestamisest. Seejärel on farmeril võimalik igal nädalal trükkida enda
jaoks välja farmi töid toetavaid ja sündmustele viitavaid nädala tööplaane
seemenduste, poegimiste, võõrutuste jm. kohta. Seega ütleb programm farmerile
igal nädalal ette, millised emised oleks vaja seemendada, kes hakkavad poegima
ja milliste emiste puhul on kätte jõudnud võõrutusaeg. Sellise tööplaani järgi
on lihtne ka andmeid sisestada, kuna tööplaan koosneb vaid paaril leheküljel
olevatest selgestiloetavatest ja süstematiseeritud tabelitest. Enam ei ole vaja
lapata paksu kausta emiste kohta käiva teabe otsimiseks. Seega väheneb oht
sisestada käekirjast tulenevaid ebaõigeid andmeid.
Iga emise kohta on võimalik välja trükkida emisekaarte, mis on väga erineva
kujundusega, näiteks suure emisenumbri ning suure ja selgesti loetava
poegimiskuupäevaga. Kui selline emisekaart ripub laudas emisesulu kohal, on
farmeril laudas ringkäiku tehes alati ülevaade sellest, millal tuleks sellele
emisele rohkem tähelepanu pöörata.
Eriti populaarsed on eesti farmerite seas db-Planeri töö- ja tegevusplaanid ümberindlemise
kontrollimise kohta. Nende intensiivse kasutamise korral on märgatavalt vähenenud
tiinestumata emiste pidamisest tingitud ebaproduktiivsete päevade arv. See aga
tähendab farmerile sööda ja muude jooksvate kulutuste kokkuhoidu.
Kui varem pidi farmer ise välja arvutama prognoositava poegimis- ja ümberindlemise
kuupäeva, siis nüüd teeb seda tema eest db-Planer. Nimelt on võimalik välja
trükkida tegevusplaane ümberindluskontrolli, tiinuskontrolli läbiviimise ja
poegimiste kohta mitmeks kuuks ette. Seega hoiab db-Planer kokku farmeri väärtuslikku
aega.
Tagasiside, statistika ja ülevaated
Lisaks tööde planeerimisele annab db-Planer farmerile võimaluse kontrollida
igal ajahetkel oma emiste tootlikkust.
Esmast tagasisidet saab farmer iga emise kohta arvestatud toodangu- ja
karjaindeksi näol. Toodanguindeks väljendab keskmist võõrutatud põrsaste
arvu aastaemise kohta, see arvestatakse iga emise kohta pärast teist võõrutatud
pesakonda. Karjaindeks omakorda väljendab kõikide emiste toodanguindeksite
keskmist väärtust, seega on farmeril võimalus võrrelda iga emise
toodanguindeksit karja keskmise näitajaga ning saada ülevaade, kas antud emis
on tootmisnäitajate poolest üle või alla karja keskmise. Neid näite saab
seega kasutada esmase kriteeriumina praakimisotsuste tegemisel.
Farmer võib välja arvestada ka toodangustatistika mingi teatud perioodi kohta.
Toodangustatistika näitab üksikasjalikult emiste keskmisi toodangunäitajaid
– tulemuslike paarituste ja kunstliku seemenduse osakaalu, sündinud ja võõrutatud
põrsaste arvu pesakonna ja aastaemise kohta, karja suurust perioodi algul ja lõpul,
karja tulekuid ja karjast väljaminekuid jne. Samuti saab farmer lisastatistika
näol ülevaate imikpõrsaste hukkude, emiste väljaminekupõhjuste, anomaaliate
ning ratsionaalselt ja ebaratsionaalselt kasutatud aja kohta jne. Seega saab
farmer igal ajahetkel kätte talle nii vajalikku informatsiooni selle kohta,
millised probleemid on tema karjas, kas emiseid on kasutatud efektiivselt.
Toodangustatistika alusel on võimalik vastu võtta otsuseid töökorralduse
muutmiseks, saada informatsiooni investeerimisvajaduste, pidamis- ja söötmistingimuste
ning isegi võimalike haiguste kohta. Iga asjatult kulutatud päeva saab farmer
ümber arvutada rahasse, mida ta investeerib jooksev- ja püsikuludele. Seega on
tal alati ülevaade sellest, kui palju ta mingi probleemi tõttu raha on
kaotanud.
Karjaanalüüs ja kultide kasutamise efektiivsus, hinnang seemendustehnikutele
Aeg-ajalt on farmeril vaja otsustada, milliseid emiseid karja jätta, milliseid
praakida. Kui praakimiskriteeriumid on selged, on võimalik db-Planeri karjaanalüüsi
abil välja otsida kõik ebaefektiivsed emised vastavalt farmeri enda püstitatud
kriteeriumidele: emis on näiteks liiga vana, tal on esinenud liiga sageli ümberindlusi
või on pesakonnad väikesed. Samas on võimalik välja otsida ka parimad emised
koos nende viljakusnäitajatega, võtta neilt järglasi karja täienduseks, võtta
vaatluse alla süstemaatilised ümberindlejad, varased ja hilised indlejad. Kõiki
nimetatud näitajaid saab välja võtta ka ühe konkreetse emisegrupi kohta –
näiteks võrrelda erinevat tõugu puhtatõulisi ja ristandemiseid omavahel.
Farmeril on seega ülevaade iga emise tootmisnäitajate kohta ning otsuseid
praakimise ja ka järglaste karjavõtmise kohta on lihtne langetada.
Tootmistase ei sõltu aga üksnes emisest. Oluline on saada informatsiooni ka
kultide kohta, olgu nad siis omas karjas või kunstliku seemenduse jaamades.
Kuldihinnangu abil on võimalik saada ülevaadet iga kuldiga tehtud seemenduse
tulemuslikkuse kohta, võrrelda kulte omavahel ning oma karja kulti kunstliku
seemenduse jaama kultidega. Samuti saab farmer informatsiooni kultide poolt pärandatavate
anomaaliate esinemissageduse kohta, mis on omakorda aluseks praakimisotsustele.
Seemenduse õnnestumisel mängib olulist rolli ka inimfaktor. Kui seemendaja ei
ole tasemel, on viljakast kuldist ja emisest vähe kasu. db-Planeri abil on võimalik
kontrollida ka seemendajate tööde tulemuslikkust. See võib aga ühtlasi olla
aluseks preemiate või palkade maksmisel töötajatele.
Testi- ja aretusandmed, testitulemuste hindamine ja noorkarja valik
Aretusfarmide jaoks on db-Planeris eraldi nn. aretusmoodul, milles saab
sisestada kõikide emikute ja kuldikute testiandmed (pekipaksus, seljalihase läbimõõt,
kehamass ja välimikuhinded). Testiandmete alusel saab kohe pärast
andmesisestust arvestada esialgse hinnangu iga testitud looma aretuskõlblikkuse
kohta ning anda noorkarja valikuks vajalik aretusväärtus karjasisese
selektsiooniindeksi näol. Seega saab aretuskonsulent kohe pärast testimist
informatsiooni testitud loomade väärtuste kohta ning oskab farmerile
soovitada, milliseid loomi valida karja täienduseks, milliseid müüa tõuloomadena
või milliseid praakida.
Kohe pärast karjatesti andmete sisestamist saadetakse need Tartusse Põllumajanduse
Registrite ja Informatsiooni Keskuse (PRIK) andmetöötlusosakonda, kus pärast
andmete laadimist ja kontrollimist arvestatakse igale testitud loomale
BLUP-meetodil üleriigiliselt võrreldav aretusväärtus, mis on noorkarja
valiku põhiliseks aluseks. Seega on võimalik võtta vaatluse alla kogu
populatsioon tervikuna ning selgitada välja parimate emiste ja kultide asukoht.
BLUP-aretusväärtus on aluseks parimate kultide valikule kunstliku seemenduse
jaamadesse, mis omakorda võimaldab parandada kogu populatsiooni geneetilist väärtust.
Andmete õigsuse kontroll, andmete varundamine ja andmevahetus PRIK-iga
db-Planeris on sisemine kontrollmehhanism, mis kontrollib andmete õigsust
loogilisuse printsiibil. See tähendab, et iga üksiku näitaja kohta on
kindlaks määratud loogilised raamid, mida ei saa ületada. Vastasel korral
annab programm hoiatuse või veateate. Nii ei saa näiteks emist seemendada enne
karjatuleku kuupäeva, samuti on kõik emised oma testitavate järglastega
seotud. Kui programm ei leia testitava järglase ema numbrit oma andmebaasist,
siis selle järglase testiandmeid sisestada ei saa. Seega on tagatud andmete õigsus
juba sisestamisel, so. kohas, kus andmed tekivad, ning hinnanguid saab pidada tõesteks.
Et tegemist on arvutiprogrammiga, on vaja tagada andmete säilimine igal ajal.
Selleks on võimalik teha oma andmetest pidevalt varukoopiaid ning salvestada
need diskettidele või kõvakettale. Süsteem on lihtne ja kasutajasõbralik
ning tagab riist- või tarkvara probleemide puhul andmebaasi säilimise.
Kogu andmevahetus PRIKiga toimubki diskettide ja failide abil posti või
Interneti vahendusel. On rõõm tõdeda, et paljud eesti farmerid on hakanud
aktiivselt kasutama internetiteenust, mis muudab infovahetuse farmerite, PRIKi,
kunstliku seemenduse jaamade ja Eesti Tõusigade Aretusühistu vahel kiireks ja
efektiivseks. See aitab omakorda kaasa parima tõumaterjali väljaselgitamisele
ja kasutamisele.
Lõpetuseks võib öelda, et db-Planeri abil on korrastatud ja rikastatud sigade
üle-eestilist andmebaasi, mille alusel on loodud PRIKi juurde emiste register
ning mille alusel on võimalik saada täielik ülevaade tõusigade aretusväärtuste
ja aretus- ning tootmiskarjade probleemistiku kohta. db-Planeri andmeid
kasutatakse ka juba teist aastat PRIKi jõudluskontrolli aastaraamatu
koostamisel, seega on igal farmeril võimalus võrrelda oma karja tootlikkust ja
loomi Eesti keskmiste näitajatega.
db-Planerit on võimalik osta ning täiendavat informatsiooni saab Põllumajanduse
Registrite ja Informatsiooni Keskusest aadressil
Kreutzwaldi 1 Tartu 50094
27 421 123, 25 206 245 Külli Kersten
|