„Ühenduses on jõud“ ehk „ainult see on tugew, kes teab, et ta üksi ei ole".
(Johan Otlot, ESSi I instruktor 1923)
| 1922 | – | Eesti Seakasvatajate Seltsi asutamiskoosolek (20.05). |
| – | Põllutööministeeriumi „Seakasvatuse edendamise kava“. | |
| – | P/K „Estonia“ Õisu mõisa tõusigade kasvandus esimestele iseseisvusajal Inglismaalt imporditud suurtele valgetele inglise tõugu sigadele. | |
| 1923 | – | Eesti Seakasvatajate Seltsi registreerimine (01.03). |
| – | 338 366 siga, eksport: 411 t ja 2262 siga. | |
| – | Tõusigade import Inglismaalt ja Saksamaalt (39). Rootsist – 1925 (12), 1928 – Taanist (21), 1930 – Taanist (13), 1931 – Taanist (7), 1933 – Rootsist ja Taanist (10), 1934 – Taanist (4), 1935 – Rootsist ja Inglismaalt (8) ja 1936 – Hollandist (5). | |
| – | I ühistegeline eksporttapamaja Estonia Eksporttapamajad. | |
| – | Sugulavade ja kuldijaamade (8) asutamine. | |
| 1925 | – | Maatõu uurimisretk Saaremaale. |
| 1926 | – | 1924. a asutatud sugusigade kasvatajad tunnistati I korda sugulavadeks. |
| – | Kohaliku maasea aretamise algus, seni aretati ainult suurt valget inglise tõugu sigu. | |
| 1927 | – | Söödakasutuse ja lihaomaduste kontrolljaamad Õisu mõisas ja Vasula kodumajanduse koolis (töötasid kuni 1930. a-ni). |
| 1928 | – | ESS sekretär J. Welitar teeb ettepaneku jõudluskontrolli rakendamiseks ja seati sisse sigade jõudluse ja seakasvatuse tasuvuse arvestus. |
| 1931 | – | Kuremaa Seakasvatuse Katse- ja Kontrolljaam (põles 1941). Sigade hindamine järglaste järgi ühesugustes söötmis- ja pidamistingimustes kontrollnuumal. |
| – | I sigade tõuraamat 1923.–1930. a sigade kohta.226 inglisetõugu kulti ja 225 emist, 28 parandatud maatõugu kulti ja emist, kokku 507 sugusiga. | |
| – | Seatõugude jagamine rajoonidesse. Suur valge inglise tõu rajoonid: Tartu-, Viru-, Võru-, Valga- ja Viljandimaa. Parandatud maatõu rajoonid: Petseri-, Pärnu-, Lääne- ja Saaremaa. Osa Lääne-Pärnumaa valdadest kuulus inglise tõu rajooni. Harjumaa oli segarajoon. Hiljem osa Põhja-Pärnu- ja Lõuna-Järvamaa valdasid inglise tõu rajoon. | |
| 1932 | – | 13 suure-valge inglise tõu ja 7 parandatud maatõu sugulava. |
| 1934 | – | Põllutööministri “Sigade tõuraamatu pidamise määrus”. |
| 1936 | – | Taani keelas puhtatõuliste maasigade väljaveo. |
| 1937 | – | 650 kuldijaama, paaritustest sündinud pesakonnas keskmiselt 10,69 põrsast, kogusummas sündinud ~320 000 põrsast. |
| – | Tõuraamatus 988 kulti ja 825 emist. | |
| – | TÜ põllumajandusteaduskonna väikelooma- ja linnukasvatuse katsejaam Raadil. | |
| 1947 | – | Parandatud maatõug → lontkõrvaliseks seatõuks. |
| – | ESSi likvideerimine. | |
| 1948 | – | Suurt Valget Tõugu Sigade Riiklik Tõulava Peedul. |
| 1951 | – | Eesti Lontkõrvalist Tõugu Sigade Riiklik Tõulava Pärnus. |
| 1957 | – | Kehtna Seakasvatuse Kontrollkatsejaam (suleti 2000). Sigade kontrollnuuma läbiviimiseks. 752 sigade üksiksulgu, aastas 2,5 voorus 1500–2000 tõusea jõudluse kontroll. |
| 1958 | – | Kehtna katsejaamas töötati välja Eestile sobiva sugusigade järglaste järgi hindamise (kontrollnuuma) metoodika. |
| 1960 | – | Sigade kunstlik seemendus → 1963 – I KS põrsad. |
| 1961 | – | Lontkõrvaline seatõug → eesti peekoni tõuks ja tõulava Eesti Peekoni Tõugu Sigade Riiklikuks Tõulavaks. |
| – | Eesti Loomakasvatuse ja Veterinaaria Teadusliku Uurimise Instituudi seakasvatuse osakond Kehtnas (ELVI koosseisus kuni 1996.a-ni). | |
| – | Esimene katse hinnata sigade pekipaksust ultraheliaparaadiga Tartu Lihakombinaadis E. Meisneri, H. Tiku ja J. Redeli poolt. | |
| 1963 | – | NSVL PM Teaduse ja Tehnika Nõukogus konverents eesti peekoni tõugu sigade aretusest. |
| 1965 | – | Kehtnas Seakasvatuse Katsejaamas NSVLs kasvatatavate tähtsamate seatõugude kontrollnuum (819 tõusiga 19 tõust). |
| 1976 | – | Kehtna Põllumajandusloomade Kunstliku Seemenduse Jaama kuldilaut. |
| – | võeti kasutusele uus sigade boniteerimise juhend noorsigade omajõudluse hindamiseks. | |
| 1978 | – | I farmisisene seemenduspunkt Rakke kolhoosis (k.a Kõpsta Seafarm OÜ), 1985. a EKSEKO-s ja Põlva Majanditevaheline Seakombinaat (käesoleval ajal Põlva POÜ). |
| 1979 | – | Nooremiste seljapeki paksuse mõõtmine elupuhuselt ultraheliaparaatidega TYK, Krautkrämer USM-2 (import) ja Eestis konstrueeritud Sonitectest (KM–3A). Esimesed tuhat tõunoorsiga hinnati omajõudluse järgi. |
| 1980 | – | ELVI Seakasvatuse osakonna sealiha kvaliteedi hindamise labor Kehtnas (sealiha kvaliteedi, söötade kvaliteedi ja söödakõlblikkuse hindamine). |
| – | Eestis kasvatatavate erinevatest tõugudest sigade liha kvaliteedi hindamine | |
| 1983 | – | Jõudluskontrolli andmed arvutis (Saverna, Laeva, Avangard, Põlva). |
| – | Muudeti kontrollnuuma metoodikat (25–95 kg asemel 30–100 kg). | |
| 1984 | – | Esmakordselt Eestis üleliiduline suurt valget tõugu sigade tõuaretuse nõukogu istung. |
| 1990 | – | Tartu Seakasvatuse Katsejaam Rõhul (suleti 1996). Toimus sigade kontrollnuum. |
| – | 1 080 400 siga. | |
| 1991 | – | Likvideeriti riiklikud tõulavad. |
| – | Eesti Suurt Valget Tõugu Sigade Aretusühing ja Eesti Peekoni Tõugu Sigade Aretuskeskus. | |
| 1993 | – | Eesti Peekoni Tõugu Sigade Aretusühistu → 1998. a Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu. |
| 1994 | – | Eesti Suurt Valget Tõugu Sigade Aretusühing → Eesti Suurt Valget Tõugu Sigade Aretusühistu → 1998. a – Eesti Tõusigade Aretusühistu. |
| – | Elektrooniline tõuraamat. | |
| – | PIGLOG-105 kasutamine sigade karjatestil ning Ultra FOM 100 ja Ultra FOM 300-ga (alates 2003.a) rümpade klassifitseerimine SEUROP süsteemis. | |
| 1995 | — | Võeti kasutusele ristandaretusprogramm Marmorliha, mis võimaldab Eestis toota kvaliteetset sealiha ristandaretuse baasil. |
| – | Hämpširi import Rootsist. | |
| – | Andmetöötlus viidi üle personaalarvutitele ja rakendati süsteemi ORACLE vahenditega. | |
| 1996 | – | Eesti Tõusigade Aretusühistu seemendusjaam Vasulas. Võeti ekspluatatsiooni 44 kohaga kuldilaut. Suurenenud vajadus kuldisperma järele tingis 2008.a 30 kuldikoha juurde ehitamise. |
| – | Sigade uus boniteerimisjuhend. | |
| 1998 | – | Jõudlusandmete töötlus personaalarvutites. |
| – | Phare projekt “Sigade aretuse ja sealiha kvaliteedi parendamine”. | |
| – | BHZP-s andmehaldusprogramm dB-Planer. | |
| – | Tipparetusfarmide valik puhasaretuseks. | |
| – | dB-Planeri tarkvara programmi rakendamine farmides, sigade jõudlusandmeid hakati koguma dB-Planeri abil. | |
| 1999 | – | Pjeträäni import Austriast. |
| – | Sigade aretusväärtuste hindamine PEST programmiga BLUP meetodil. | |
| – | Sigade lihaomaduste geneetiline hindamine. | |
| 2001 | – | Metoodika eesti suurt valget tõugu ja eesti maatõugu sigade ja nende ristandite viljakuse geneetiliseks hindamiseks. |
| 2002 | – | Sigade lihakehade hindamine lihatööstustes ScanStar aparaadiga. |
| – | Noorkultide liha- ja rümba kvaliteedi hindamine. | |
| 2004 | – | Possu kasutuselevõtt jõudlusandmete registreerimiseks (Adavere Agro). |
| – | Pjeträäni tõugu sigade geneetilise hindamise metoodika. | |
| – | Valgete tõugude geneetilise hindamise muutmine. | |
| 2008 | – | Puhtatõuliste ja ristandsigade järglaste rümba- ja lihakvaliteedi hindamine lihatööstustes ja farmide tapapunktides |
| 2009 | – | Djuroki import Kanadast. |
| 2022 | – | Sealiha kvaliteedikava väljatöötamine. |
| – | Farmide karjatervise hindamisega alustamine. |
 Teade ESSi asutamiskoosoleku kokkukutsumisest ajalehes Kaja 14.05.2022 |  Teade ESSi juhatuse koosseisust ajalehes Teataja 09.03.1923 |  Põrsas toitu otsimas 1927. a (RA EAA.1858.1.703.123) |
 Kuusiku Madli - emis. Valge inglistõugu (Karjamajandus 1927) |  Särevere Miku, importeeritud kult. Valge inglistõugu (Karjamajandus 1927) |  Suur-valge inglise tõugu emis 14 elujõulise põrsaga. Omanik H. Põhjalas, Raasiku, Harjumaal (Karjamajandus 1928) |
 Eksporttapamaja kuulutus (Karjamajandus 1928) |  Maatõugu emis Tiiu. Om J. Tasane, Kaarli v, Viljandimaal. Toodud põrsana Päriverest (Karjamajandus 1928) |  Jooksuaiad varjualusega (Karjamajandus 1928) |
 Jakob Velitari ettepanek sigade jõudluskontrolli sisseseadmiseks (Karjamajandus 1928) |  Maatõugu kult Jüri. Om J. Tasane, Kaarli v, Viljandimaal. Toodud põrsana Päriverest (Karjamajandus 1928) |  Sigade vedamise puur (Karjamajandus 1928/9) |
 Sigade vedamise puur (Karjamajandus 1928/9) |  Suur valge inglise emis. Hea kehaehituseg. Om Ed. Böckler, Porkuni (Karjamajandus 1929) |  Antsla Liisa 39 tr nr 386 snd 21.03.29 (Karjamajandus 1930) |
 Imastu Kai (Karjamajandus 1930) |  Pärivere Reet, eesti maatoug, Koonga, Pärnumaa (Karjamajandus 1930) |  Siga koos põrsastega (RA EAA.1858.1.706.193) |
 Sputendorf au ja uhkus vääristatud maasea kult (RA EAA.2111.1.15029.4) |  Kohalik siga Ruhnu saarel. 2,5 a emis, kehapikkus 2,5 jalga (~76 cm), 2 psk - I psk 4, II psk 6 põrsast (Karjamajandus 1930) |  Taani maatõugu kult Gand (Karjamajandus 1930) |
 G Ottase seakari (Karjamajandus 1931) |  Kult Koltsi Sand om G Ottas (Karjamajandus 1931) |  Kuusiku riigimoisa sigala (Karjamajandus 1931) |
 Sigade rajoonid (Karjamajandus 1931) |  Sugukult Maarja Mõnus imp Taanist 1931 a om G. Anton Aravetel (Karjamajandus 1931) |  Venemaale saadetavad sead (Karjamajandus 1931) |
 Venemaale saadetavad sead (Karjamajandus 1931) |  Venemaale saadetavad sead (Karjamajandus 1931) |  Venemaale saadetavad sead (Karjamajandus 1931) |
 Jõudluskontrolli andmed raamatupidamistaludest (Karjamajandus 1932) |  Kuremaa seakasvatuse katsejaam (Karjamajandus 1932) |  Kuremaa seakasvatuse katsejaam (Karjamajandus 1932) |
 Kuremaa seakasvatuse katsejaam (Karjamajandus 1932) |  Pärivere sigala J. Hansen (Karjamajandus 1932) |  Talvised jooksuaiad Kuremaa SKKJ (Karjamajandus 1932) |
 1936 Kehtna Kõrgema Kodumajanduskooli sead söömas. (EFA.38.3.390) |  1936 Kehtna Kõrgema Kodumajanduskooli suguemis. (EFA.38.3.388) |  1936 Kehtna Kõrgema Kodumajanduskooli sugusead. (EFA.38.3.386) |
 1938 Kuremaa seakasvatuse katsejaama põrsad aedikus (EAA.2111.1.15028.16) |  1938 Kuremaa seakasvatuse katsejaama põrsad imemas (EAA.2111.1.15028.15) |  1939 Karjused seakarjaga raudteetammi juures. (EAA.2073.1.116.115) |
 1939 Seakasvatajate päev Kuremaa mõisas 13.08.1939. Loomaarst Leonhard Voltri ettekannet pidamas (EAA.2111.1.13102.1) |  1939 Seakaswatajad olid Kuremaal koos (Postimees 14.08.1939 Kaido Väljaotsa kogu) |  1947 Sõmerpalu sovhoosi suguemis (EFA.204.0.820) |
 1948 Virumaa Triigi sovhoosi sigade suvemaja ja koppel. (EFA.204.0.93173) |  1949 Lihula sovhoosi seatalitaja E. Kaer põrsaid söötmas (EFA.204.0.2129) |  1950 Põrsaste söötmine Triigi sovhoosis. (EFA.307.0.55869) |
 1951 Harju rajooni pällumajandusnäituse külastajad Kostivere sovhoosi väljapanekuid vaatamas (EFA.204.0.4182) |  1953 Kolhoosi Edu esimees M. Lahe jagab näpunäiteid ühismajandi paremale seakasvatajale Aliide Kanale. (EFA.204.0.8466) |  1953 Majaka kolhoosi eesrindlik seatalitaja H. Puns (EFA.204.0.5595) |
 1953 Mustvee rajooni Lenini-nimelise kolhoosi seatalitaja A. Abroi. (EFA.204.0.5347) |  1956 Hõreda sovhoosi seatalitaja O. Reinlo (EFA.204.0.10229) |  1956 Koidula kolhoosi parim seatalitaja Helmi Arend nuumsigadele koplis haljastoitu andmas (EFA.204.0.10036) |
 1956 Majaka kolhoosi emisetalitaja H. Puns ja O. Liivimaa. (EFA.204.0.9895) |  1956 Stalini-nim kolhoosi seatalitaja M. Rannula oma hoolealustega (EFA.204.1.1680) |  1956 Tee Kommunismile kolhoosi liige E. Laanemets ja seatalitaja H. Pohla (EFA.204.0.9934) |
 1956 Türi rajooni Koidu kolhoos annab le peekonsigu Võhma Lihakombinaadile (EFA.204.0.10386) |  1956 Vändra rajooni V. Kingissepa nimelise kolhoosi seatalitaja A. Rähni (EFA.204.0.11551) |  1957 Eesti NSV ülemnõukogu Presiidiumi aukirjaga autasustatud Kalevipoja kolhoosi seatalitaja Magda Mond farmis töötamas. (EFA.204.0.11192) |
 1957 Elva rajooni Kurekla sovhoosis noorsigade söötmine suvelaagris (EFA.204.0.11837) |  1957 Kaader dokfilmist Meie kodumaa (EFA.203.0.232761) |  1957 Kureküla sovhoosi osakonnajuhataja Vello Arro ja seatalitaja Hilda Ivanova. (EFA.204.0.11839) |
 1957 Põlva rajooni V. Sassi nimelise sovhoosi seatalitaja Hilja Kransiver. (EFA.204.0.11804) |  1957 Vaade sigade suvelaagrile Rahnoja sovhoosis (EFA.204.0.11341) |  1957 Valguta kolhoosi seatalitaja Linda Erm (EFA.204.0.11057) |
 1958 Anija Edasi kolhoosi seatalitaja Hilda Roolaht. (EFA.204.0.17784) |  1959 Eesti NSV Loomakasvatuse ja Veterinaaria Instituudi noorem teaduslik töötaja L. Voltri (keskel) esinemas Vabariikliku Nõukogude ja Parteikooli kuulajatele. (EFA.204.0.26378) |  1959 ELVTUI vanem teaduslik töötaja Reino Ahven loomakasvatuse brigadir Arnold Kalberg ja seatalitaja Anni Lepik instituudi Tähtvere Katsebaasi Vorbuse osakonna katsesigu kaalumas (EFA.204.0.26418) |
 1959 Rapla rajooni Kodila sovhoosi seakasvataja Helga Altmets (EFA.204.0.27125) |  1960 Audru sovhoosi sead. (EFA.498.0.164982) |  1960 Kolhoosi sigalas. (EFA.664.0.198008) |
 1960 Rapla rajooni Uue Elu kolhoosi uus mehhaniseeritud sigala (EFA.204.0.34791) |  1961 Põlva raj. Kalinini kolhoosis (EFA.412.0.282168) |
CMSimple plugin: Gallery Collection Image Album
© simpleSolutions
