EESTI TÕUSIGADE ARETUSÜHISTU

eesti maatõugu siga

eesti maatõugu siga

EESTI TÕUSIGADE ARETUSÜHISTU

eesti suur valge tõug

eesti suur valge tõug

EESTI TÕUSIGADE ARETUSÜHISTU

djurok

djurok

EESTI TÕUSIGADE ARETUSÜHISTU

pieträän

pjeträän

EESTI TÕUSIGADE ARETUSÜHISTU

ristandsead

ristandsead

EESTI TÕUSIGADE ARETUSÜHISTU


Raivo Laanemaa: eestimaist sealiha varsti enam pole

Searümbad
Searümbad

Euroopa Liidu sealiha hind on koroonaepideemia algusest langenud 44 protsenti ning vabalanguse tõttu jõudnud viimase 20 aasta madalaimale tasemele. Põhjus on selles, et sigade Aafrika katk jõudis eelmisel aastal Saksamaale, mille peale Hiina, Jaapan ja Lõuna-Korea lõpetasid päevapealt Saksa sealiha impordi. Alles jäi tohutu kogus liha Euroopa Liidu siseturule. Ka oli koroona tabanud mitmeid suuri Saksa tapamaju, mistõttu peatati seal mõneks ajaks sigade tapmine ning sealiha ülejääk suurenes Euroopa Liidus veelgi.

Kõige selle tulemusel maksab sealiha Euroopa Liidu eeskujuriigis Saksamaal kõigest 1,19 eurot kilo. Saksa sealiha hind on kujunenud baashinnaks ka neile riikidele, kes ei suuda kohapealset tarbimist ise täita. Paraku kuulub nende hulka ka Eesti.

Tapamaja maksab seakasvatajatele küll Saksa hinda, kuid erineva metoodika järgi: Saksa seakasvataja saab raha 100 kg puhul 79 kg liha eest, Eesti oma ainult 72 kg eest. Vahe on 10 eurot sea kohta. See on suur vahe, arvestades seakasvatuse olulist toodangumahtu.

Eesti seakasvatajate kahjum on juba mõnda aega üle veerandi käibest. Üks Eesti siga toodetakse keskmiselt 133 euroga ning müüakse 95ga. Selline tootmine ei ole jätkusuutlik. On kuude küsimus, mil Eesti seakasvatus sureb välja ning toob kaasa massilise seakasvatajate pankrotilaine. Kui keeratud on viimane vint, anname farmid riigile üle, sest sead ei saa nälga jääda, kuigi seakasvatajad juba on jäänud.

Lugege edasi: Postimehe tasuline artikkel   


Seakasvatajad: meil on stabiilselt närune olukord

Ristandsead
Ristandsead

„Sealiha kilohind 1,19 on püsinud juba mitu kuud ja nüüd ei võta tööstused enam sigu ka vastu, mis me teeme nendega?“ kirjeldas hetkeseisu Põlvamaa seakasvataja Ave Haamer. Mõni tapamaja oli lihakehadega ummikus, teises kohas oli tsehh suletud töötajate haigestumise tõttu koroonasse.

„Meie kriisiajal tootmist tagasi ei tõmba, sest peame stabiilselt oma tarbijaid toodetega varustama,“ teatas aga Tartumaa seakasvataja Aare Kalson. Müügikohtade laiendamine on ta kõige hullemast päästnud, nii saab tootmist ja kaubavedu optimeerida ning kulutusi madalamal hoida.

OÜ-l Mulgi Lihakarn juhataja Tõnis Viil tõi esile, et seakasvatajad on sunnitud hinda alla laskma ja seetõttu saavad ka nemad odavamalt müüa.
Kas kärss on kärnas ja maa külmand lõputult, või paistab tunneli lõpus ka valgust?

Lugege edasi: Maalehe tasuline artikkel   


Saksamaal toimuv sunnib Eesti sealihatootjad rangele kokkuhoiurežiimile

Siga
Siga

Seakasvatajatel on kurvad päevad, sest iga müüdud lihakilo pealt tiksub neile miinust juurde. „Olen 30 aastat tegelnud seakasvatusega ja viimase 12 aasta jooksul iganädalaselt sealihahindu jälginud ning nii kehva aega nagu praegu pole selle aja jooksul olnud,” ütles Eesti Tõusigade Aretusühistu aseesimees ja seakasvataja Raul Maripuu.

Põhjust, mispärast meie seakasvatajatel praegu nõnda kehvasti läheb, tuleb otsida Saksamaalt, COVIDist ja seakatkust tingitud hinnalangusest. Nimelt oli seal suvel töötajate hulgas levinud koroonaviiruse tõttu suletud kaks suurt lihatööstust, mis kokku töötlevad kolmandiku Saksamaa sigadest. Sel ajal jäi Saksamaal hinnanguliselt tapmata 680 000 siga. Väga odavad töötlemata rümbad aga rändasid ja rändavad siiani ka Eestisse.

Septembri alguses avastati Saksamaal metssigadel Aafrika katk ja selle leiu peale lõpetasid Aasia riigid ja isegi LAV Saksamaalt sealiha ostmise. Järgnes liha hinna järjekordne kukkumine. Aasta lõpu seisuga saavad Eesti seakasvatajad lihakilo eest 41 protsenti vähem kui aasta alguses. „Meie müügihinna aluseks on lihatöötlemisettevõtted kehtestanud Saksa hinna ning sellest ei saa me kuidagi mööda minna,” ütles Maripuu. „Tegelikkuses tähendab see seda, et lihatööstused maksavad meile umbes 12 protsenti vähem, kui saab Saksa sealihatootja. Vahe tuleb sellest, et Saksamaa standardne rümp on koos pea ja jalgadega, meil Eestis ilma pea ja esijalgadeta, kuid rümba kilohind on sama.”

Lugege edasi: Postimehe Maaelu tasuline artikkel   


Tõuloomakasvatus

Tõuloomakasvatus
Tõuloomakasvatus

Tõuloomakasvatus 4/2020

Viimases Tõuloomakasvatuses ilmus kaks seakasvatusalast tõlkeartiklit:

  • J. Rivera. Sigade pekipaksuse vähendamine: vastuse annab loodus
  • S. M. Schmid, C. D. Leubner, L. N. Köster, J. Steinhoff-Wagner. Imikpõrsaste kastreerimise tegelik olukord Saksamaal küsitluse alusel

Lisaks tutvustavad maaeluministeeriumi esindajad olukorda loomakasvatuses viimase üheksa kuu jooksul.

LugegeTõuloomakasvatusest   


Aktiivsete kultide välimiku hindepunktid

Pieträäni kult (A. Tänavots)
Pieträäni kult (A. Tänavots)

ETSAÜ seemendusjaamas 25.06.2018 hinnatud aktiivsete kultide välimiku hindepunktid. Hinnatud Aino Aringo ja Mait Mahlapuu poolt.

Lugege edasi   


OST

Puhtatõuliste noorsigade müük baasaretusfarmidest toimub aretusspetsialisti Aino Aringo vahendusel: 532 64890,

 

  

MÜÜK / PAKKUMISED

Puhtatõuliste noorsigade müük baasaretusfarmidest toimub aretusspetsialisti Aino Aringo vahendusel: 532 64890.

 

 

KALENDER

<< Jaanuar >>
E T K N R L P
  1 Uus aasta 2 3
4 5 6 7 8 9 10
11 12 13 14 15Aretuse tn 2 Märja alevik, Tähtvere vald Tartumaa 61406 Eesti Tõusigade Aretusühistu asutamine 29 aastat 16 17
18 19 20 21 22 23 24
25 26 27 28 29 30 31
Kuldisperma tellimine