Puhasaretuse all mõistetakse ühe tõu sigade seemendamist omavahel. Seda kasutatakse tõugude aretamisel ja nende jõudlusomaduste täiustamisel. Puhasaretusega püütakse süstemaatilise valikuga kinnistada teatud tunnuseid mitme põlvkonna vältel. Sihipärase puhtatõulise aretuse aluseks on sugulasrühmad, mis kujundatakse väljapaistvatest isas- ja emasloomadest .

Puhasaretusega tegelevad baasaretusfarmid ja aretusfarmid. Need on aretuspüramiidi tipus asuvad karjad, kelle ülesandeks on toota vastavalt aretusprogrammile kõrgväärtuslikke sugusigu.

Lihajõudlusnäitajate parandamist seostatakse tumedate tõugude ja viljakusnäitajate parandamist valgete tõugude aretusega. (Teisisõnu, tumedate tõugude aretuseesmärgid on eelkõige nuuma-ja lihaomaduste parandamine kvaliteetsete lihasigade tootmiseks. Valgete tõugude aretuseesmärk on eelkõige viljakusnäitajate parandamine kui ka teatud määral nuuma-ja lihajõudluse parandamine.)

Aretusprogrammi kohaselt aretatakse baasaretusfarmides eesti suurt valget, eesti maatõugu ja pieträäni tõugu sugusigu. Djuroki tõugu imporditakse sperma kujul või eluskultidena.

Baasaretusfarmide kriteeriumid

Baasaretusfarmid valib ja tunnustab Eesti Tõusigade Aretusühistu. Baasaretusfarmiks võib valida farmi, mis vastab kõrgele aretuse tasemele ja nõutavatele veterinaarsetele tingimustele.

Aretusühistu sõlmib baasaretusfarmidega vastavasisulised lepingud. Tingimused, millele baasaretusfarmid peavad vastama:

  • Baasaretusfarmi seakari on vaba nakkushaigustest ( leptospiroos, brutselloos, sigade klassikaline katk, sigade vesikulaarhaigus, Aujeszky haigus, transmissiivne gastroenteriit, PRRS, nakkav atroofiline riniit, mükoplasmoos). Kari on süstemaatilise veterinaarjärelvalve all
  • Baasaretusfarmil on kohustus märgistada põrsad, keda soovitakse tõuraamatusse või aretusregistrisse kanda vastavalt lisale 6 („Põllumajanduslooma, keda soovitakse tõuraamatusse või aretusregistrisse kanda, identifitseerimine ja selle üle arvestuse pidamise kord“), teha jõudluskontrolli ja kasutada jõudlusandmete kogumiseks Possu programmi ning edastada andmed tähtaegselt aretuse keskandmebaasi.
  • Aretustuumiku emiste seemendamiseks kasutatakse vähemalt 80% kunstlikku seemendust. Aretustuumiku emiste teise pesakonna saamiseks kasutavad baasaretusfarmid kunstlikku seemendust
  • Aretusühistu aretusspetsialist koostab aretusprogrammile vastavad seemendusplaanid aretustuumikusse kuuluvate emiste kohta, mida farmi zootehnik täidab.
  • Aretustööd baasaretusfarmides juhendab, koordineerib ja karjatesti viib läbi aretusspetsialist, kes on ühendavaks lüliks seemendusjaama, baasaretusfarmide, aretuse keskandmebaasi haldaja ja ühistu vahel
  • Kasvatavad üles remontemade rühmas aretustuumiku emiste teises pesakonnas kõik sündinud puhtatõulised emispõrsad ja vähemalt 3 kultpõrsast ning hindavad noorkuldid ja emised karjatestil.
  • Peab registrit aretustuumiku emiste järglaste prakeerimispõhjuste kohta enne karjatesti.
  • Testitavatel nooremistel ja noorkultidel määratakse kindlaks elusmass, pekipaksuse- ja seljalihasemõõdud, välimikuvead. Andmed saadetakse aretuse keskandmebaasi, kus hinnatakse loomad geneetiliselt ning määratakse aretuskõlblikkus. Informatsioon aretusväärtuste kohta saadetakse lepingujärgselt baasaretusfarmidele tagasi.
  • Pärast aretusväärtuste hindamist võimaldatakse aretusühistul valida välja parimad kuldid seemendusjaama ning paremuselt teisel kohal olevad kuldid võib aretusspetsialistiga kooskõlastatult müüa teistele aretusfarmidele.

 

Kuldisperma tellimine