Sektor vajab sealiha kvaliteedikava, see toob turule ühtlase kvaliteediga liha ning tarbijale kindlustunde, et liha on toodetud loomade heaolunõudeid ja häid tavasid järgides, tõdeti 27. aprillil toimunud sealiha kvaliteedikavade teemalisel arutelul.
Eesti Tõusigade Aretusühistu koostöös Põllumajandus-Kaubanduskojaga (EPKK) korraldas sealiha kvaliteedikavade teemalise arutelu, sektor kohtus juba kolmandat korda ja nüüd said paika põhilised näitajad, mida kava loomisprotsessis arvesse tuleb võtta. Kohtumisel lepiti kokku, et standardid kirjeldatakse loomade tervise ja heaolu, ravimise, pidamis- ja käitlemisvahendite, söötmis- ja jootmiskorralduse, bioturvalisuse, elusloomade transpordi, aretuse ning liha kvaliteedi valdkondades.
“Käesoleval aastal alustasid seakasvatajad sealihasektoris kvaliteedikava väljatöötamist. Kvaliteedikavas kirjeldatakse standardid, mida sealihatootjad peavad tootmisel järgima. Kõrgemad nõuded nähakse kvaliteedikavaga ette näiteks loomade heaolule ning liha kvaliteedile,” selgitas tausta Eesti Tõusigade Aretusühistu juht, EPKK lihatoimkonda vedav Anu Hellenurme. “Algatuse eesmärk on tagada Eesti sealihatootmise jätkusuutlikkus ning anda tarbijale võimalus liha ostmisel teha teadlik valik, eelistades kodumaist ning kestlikult toodetud sealiha.”
PhD Triin Hallap, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda
Pm-dr Alo Tänavots, Eesti Maaülikool
Põllumajandusloomad on loomad, keda peetakse ja aretatakse loomsete saaduste tootmise eesmärgil. Euroopa Liidus kaitsevad põllumajandusloomi inimese tegevuse või tegevusetuse eest, mis ohustab või võib ohustada nende tervist või heaolu Euroopa Liidu ja iga liikmesriigi seadused (EL direktiiv 2008/120/EÜ ning Loomakaitseseadus). Nende kohaselt on seatud standardid ka sigade kaitseks, sealhulgas on keelatud sabade lõikamine rutiinse protseduurina. Niiütleb EV Loomakaitseseaduse § 9 (2): Lubatud on sellised veterinaarsed menetlused nagu loomade kastreerimine, steriliseerimine, nudistamine, sõrgade ja kapjade lõikamine, loomade tätoveerimine ning mikrokiipimine, jahipidamisel kasutatavate linnu- ja urukoerte sabade lõikamine, põrsaste hammaste ja sabade lõikamine, pullidele ninarõnga panemine, tibude nokkade lõikamine ja väliaedikutes peetavate kultide kärssade rõngastamine. Põrsaste sabasid on lubatud lõigata üksnes juhul, kui see on veterinaararsti otsuse kohaselt nende tervise ja heaolu tagamiseks vältimatult vajalik. Keelatud on loomade kastreerimine pikaaegset valu põhjustaval kudede nekroosi tekitaval viisil. [RT I 2005, 61, 477 - jõust. 01.12.2005]
Kuigi Euroopa Liidus on sabade lõikamine sigadel rutiinse protseduurina keelatud juba alates 1994. aastast ning enne lõikamist tuleks võtta kasutusele muid meetmeid saba lõikamise vähendamiseks, on enam kui 25 aastat hiljem endiselt absoluutne enamus (132 miljonit siga ehk 90%) siiski lõigatud sabadega (joonis).
Eesti Tõusigade Aretusühistu juhatuse esimees Anu Hellenurme sõnas Maa Elu TV stuudios antud intervjuus, et Eesti seakasvatajad väärivad kiitust, sest on vaatamata väga rasketele aegadele püüdnud toime tulla ja ka aretustööga tegeleda.
“Vaatamata raskustele pingutavad seakasvatajad selle nimel, et sealiha oleks ja jääks Eestisse,” sõnas ta.
Eesti sealihasektor on väga keerulises seisus ja Ukraina sõja tõttu on olukord veelgi raskem, sest söödahinnad on tõusnud uutesse kõrgustesse. Sealjuures tuleb Eesti tootjatel konkureerida Hispaaniast pärit odava sealihaga. “Nende tootlikkus on viimaste aastatega tõusunud 46%,” sõnas ta ja selgitas, et varem Hiina turule suunatud tootjad jäid pärast Hiina otsust Euroopa Liidust mitte enam liha importida, turuta. “Ületootmine viis selle hinna nii madalaks,” selgitas ta.
Roomet Sõrmus, EPKK
MTÜ Nähtamatud Loomad on üha intensiivsemalt ja tihedamini (viimati tänases Postimehes) levitamas valeinfot, et Eesti sea elu on Euroopa kehvemaid ja loomad elavad ruumikitsikuses. Tegelikult elab vähemalt 90% Eesti sigadest kõrgematele loomade heaolu standarditele vastavates tingimustes kui Euroopa Liidu liikmesriikidele kehtivad baasnõuded seda ette näevad. Seejuures tuleb silmas pidada, et ka ELi loomade heaolu baasnõuded on omakorda maailmas ühed kõrgemad.
PRIA andmetel maksti Eesti seakasvatajatele 2021. aasta eest loomade heaolu toetust nõutust suuremal pinnal sigade pidamiseks 264 854 sea eest. Kokku oli sigade arv Eestis möödunud aasta 31. märtsi seisuga 312 700 siga ehk kõrgematele heaolunõuetele vastavates avaramates tingimustes peeti vähemalt 85% Eesti sigadest. Lisaks suuremal pinnal peetavatele sigadele peeti möödunud aastal 17 710 siga põhust või heinast allapanu kasutades, mis tähendab, et kokku järgiti nõutust kõrgemaid heaolunõudeid vähemalt 90% Eesti sigade puhul.
Enamik Eesti sigu kasvab seega tingimustes, kus neile on tagatud üle 85 kg kaaluvate sigade puhul miinimumnõuetest vähemalt 10% suurem pidamispind ja kuni 85 kg kehakaaluga sigadele vähemalt 15% suurem pidamispind. Lisaks iseenesest mõistetavale ja igapäevasele loomade eest hoolitsemisele, nende heaolu ja tervise jälgimisele peetakse loomade heaolu meetme all olevate sigade üle ka pidevat järelevalvet kaamerate abil.
Loomade heaolu toetuse eesmärgiks on toetada põllumajandustootjaid, kes täidavad loomade heaolu kõrgemaid nõudeid, parandades sellega loomade heaolu ja tervist ning tagades neile loomuomasemad pidamistingimused.
Eesti seakasvatussektor paistab positiivselt silma ka EL-i nõuete täpse järgimise poolest loomade heaolu tagamisel. Näiteks olid Austria ja Eesti ainukesed ELi riigid, kus emiste pidamise nõuded vastasid EL-i poolt seatud tähtajaks uutele tingimustele .
Loomade heaolu ja tervise tagamine on toodangu kõrge kvaliteedi ja ettevõtte tulukuse tagamiseks loomakasvatajate enda huvides, mistõttu on pahatahtlikud tihti kõlavad väited justkui loomakasvatajad ei hooliks oma loomadest.
Lisan siia viite paari kuu vanusele ERR uudisele, kus on põhjalik fotogalerii Eesti sigade pidamistingimustest Rakvere Farmide näitel .
EESTI PÕLLUMAJANDUS-KAUBANDUSKODA
Pressiteade
08.12.2021
Põllumajanduskoda avab veebilehe loomakasvatuse ja lihatootmise köögipoolest
Põllumajanduskoda tegi praktilise veebilehe lihafaktid.ee , mis annab põhjaliku sissevaate valdkonda, mille kohta liigub palju müüte, väärinfot ja ühekülgseid tõlgendusi.
„Soovime anda lisavaate ja selgitada tegelikke taustu Euroopas valitsevas debatis, kus loomakasvatajad ja lihatootjad on ehk ebaõiglaselt sattunud tasakaalustamata ja mittetervikliku teemakäsitluse alla,“ märkis Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus. „Loomade heaolu, tervis ja stress, kohaliku toidu kvaliteet ja hind, toidujulgeolek, tasakaalustatud toitumine, keskkonnahoiu küsimused, regionaalne areng, liha imiteerivad tooted, mahepõllumajandus – see on osa kõiki puudutavast ja emotsioonidega laetud teemapuntrast, kus on lihtne eksida, kuid mis vajab laiapindset, erakordselt õiglast ja täpset mõtestamist ning arusaamist.“
