Ootame teid taas konverentsile Terve loom ja tervislik toit, kus EMÜ veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi teadlased tutvustavad viimaseid teadustulemusi ja arutlevad koos teiega tulevikusuundade üle.
Seekordne „Terve loom ja tervislik toit“ toimub virtuaalkonverentsina. Ettekanded on kahe päeva jooksul jälgitavad otseülekandena interneti vahendusel. Registreerunud kasutajatel on ka konverentsi videosalvestuse järelvaatamise võimalus. Meie eesmärgiks on praegustel keerulistel aegadel tuua konverents teieni võimalikult terviklikuna. Seetõttu esitleme virtuaalselt ka posterettekandeid, valime üheskoos välja parimad neist. Sarnaselt varasemate aastatega, on võimalik läbi veebirakenduse esitada ettekandjale jooksvalt küsimusi. Oleme kohandanud konverentsipäevade ajakava nii, et vaatajal oma arvuti taga oleks hea neid jälgida. Virtuaalkonverentsi veebikeskkond on lihtne ja kergesti kasutatav.
Sarnaselt varasemate aastatega, ootab ees kaks päeva põnevaid loenguid toiduteadusest ja loomakasvatusest, sisukaid küsimusi ja arutelusid.
Marko Kass, PhD
Korraldustoimkonna juht
Konverentsi kodulehel on leitav kogu vajalik info toimumise aja, programmi ning registreerumise kohta.
Lugege edasi: konverentsi kodulehelt
Kapitalismi peamine reegel nõuab odavamalt ostmist ja kallimalt müümist. Sead alluvad reeglile olenemata asjaolust, et Euroopa Liidu põllumajandustoetuste süsteem hägustab turumajanduse põhimõtet. Viirusekriisi tõttu muutub subsiidiumide maksmine paljudele senisest arusaadavamaks, sest märkimisväärne osa tööstusharudest kannaksid ilma riigi toetuseta korvamatut kahju.
Seakasvatuse olukord ei ole mitte lihtsalt halb, vaid katastroofiline. Sealiha hind langes katku ja koroona tõttu aasta jooksul ligi poole võrra. Ühe sea tootmiseks kulus mullu 133 eurot, kuid praegu müüakse siga 95 euroga. Sööta ja muid sisendeid ostame samal ajal maailmaturu hinnaga, mis ainult tõuseb. Seakasvatajate kahjum ulatub juba mõnda aega üle veerandi käibest. Omahinna kasvades kahjum aina suureneb: selline tootmine ei ole jätkusuutlik.
Ühel hetkel saab raha otsa. Kui sigadele ei jõuta enam sööta osta, tõstame käed üles ja anname kümned farmid ja kümned tuhanded sead riigile üle. Loomakaitseseadusest tulenevalt lähevad pankrotistunud farmi sead riigi toita.
Lugege edasi: ärileht.ee
Euroopa Liidu sealiha hind on koroonaepideemia algusest langenud 44 protsenti ning vabalanguse tõttu jõudnud viimase 20 aasta madalaimale tasemele. Põhjus on selles, et sigade Aafrika katk jõudis eelmisel aastal Saksamaale, mille peale Hiina, Jaapan ja Lõuna-Korea lõpetasid päevapealt Saksa sealiha impordi. Alles jäi tohutu kogus liha Euroopa Liidu siseturule. Ka oli koroona tabanud mitmeid suuri Saksa tapamaju, mistõttu peatati seal mõneks ajaks sigade tapmine ning sealiha ülejääk suurenes Euroopa Liidus veelgi.
Kõige selle tulemusel maksab sealiha Euroopa Liidu eeskujuriigis Saksamaal kõigest 1,19 eurot kilo. Saksa sealiha hind on kujunenud baashinnaks ka neile riikidele, kes ei suuda kohapealset tarbimist ise täita. Paraku kuulub nende hulka ka Eesti.
Tapamaja maksab seakasvatajatele küll Saksa hinda, kuid erineva metoodika järgi: Saksa seakasvataja saab raha 100 kg puhul 79 kg liha eest, Eesti oma ainult 72 kg eest. Vahe on 10 eurot sea kohta. See on suur vahe, arvestades seakasvatuse olulist toodangumahtu.
Eesti seakasvatajate kahjum on juba mõnda aega üle veerandi käibest. Üks Eesti siga toodetakse keskmiselt 133 euroga ning müüakse 95ga. Selline tootmine ei ole jätkusuutlik. On kuude küsimus, mil Eesti seakasvatus sureb välja ning toob kaasa massilise seakasvatajate pankrotilaine. Kui keeratud on viimane vint, anname farmid riigile üle, sest sead ei saa nälga jääda, kuigi seakasvatajad juba on jäänud.
Lugege edasi: Postimehe tasuline artikkel
„Sealiha kilohind 1,19 on püsinud juba mitu kuud ja nüüd ei võta tööstused enam sigu ka vastu, mis me teeme nendega?“ kirjeldas hetkeseisu Põlvamaa seakasvataja Ave Haamer. Mõni tapamaja oli lihakehadega ummikus, teises kohas oli tsehh suletud töötajate haigestumise tõttu koroonasse.
„Meie kriisiajal tootmist tagasi ei tõmba, sest peame stabiilselt oma tarbijaid toodetega varustama,“ teatas aga Tartumaa seakasvataja Aare Kalson. Müügikohtade laiendamine on ta kõige hullemast päästnud, nii saab tootmist ja kaubavedu optimeerida ning kulutusi madalamal hoida.
OÜ-l Mulgi Lihakarn juhataja Tõnis Viil tõi esile, et seakasvatajad on sunnitud hinda alla laskma ja seetõttu saavad ka nemad odavamalt müüa.
Kas kärss on kärnas ja maa külmand lõputult, või paistab tunneli lõpus ka valgust?
Lugege edasi: Maalehe tasuline artikkel
Viimases Tõuloomakasvatuses ilmus kaks seakasvatusalast tõlkeartiklit:
Lisaks tutvustavad maaeluministeeriumi esindajad olukorda loomakasvatuses viimase üheksa kuu jooksul.
ETSAÜ seemendusjaamas 25.06.2018 hinnatud aktiivsete kultide välimiku hindepunktid. Hinnatud Aino Aringo ja Mait Mahlapuu poolt.
