Viimasest Tõuloomakasvatuse numbrist saab lugeda sigade aretusfirmadest maailmas. Lisaks sellele on ajakirjas tavapäerane Eesti loomakasvatuse I poolaasta ülevaade maaeluministeeriumi esindajatelt. Teaduse sektsioonis on toodud kokkuvõtted kahest loomakasvatuse erialal kevadel kaitstud seakasvatusalasest magistritööst. Tõlkeartiklis käsitletakse liha ja inimeste tervise seoseid.
Allikas: Tõuloomakasvatus 4/2021
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja hübriidkonverents „LIHAFOORUM 2021“
Aeg: 2. november 2021
Koht: Rakvere Aqua SPA konverentsikeskus
Moderaator: Meeli Lindsaar, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse liige
NB! Soovist osaleda koha peal või jälgida videoülekandes anna teada hiljemalt 27. oktoobriks registreerides SIIN.
09.30 – 10.00 Registreerumine ja hommikukohv
10.00 – 10.15 Foorumi avamine ja tervitused
10.15 – 11.00 Majandusülevaade – Mari Rell, Eesti Panga ökonomist
11.00 – 11.45 Loomsed kõrvalsaadused ringmajanduse võtmes – Hendrik Kuusk, Maaeluministeeriumi Toiduohutuse asekantsler
11.45 – 12.00 Räägime 15 minutit hügieenist – Epp Songisepp, BioCC vanemteadur
Lõunapaus 12.00-13.00
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda korraldab Maaeluministeeriumi tellimusel infopäeva “Põllumajandusloomade aretus – seakasvatus”
Toimumise aeg: 5. november 2021. a. kell 13.00 – 16.30
Toimumise koht: Videoülekanne
Moderaator: Triin Hallap, EPKK arendusnõunik
PÄEVAKAVA*
13.00 – 14.30 Sigade haigused ja bioturvalisus – PTA / lektorid kinnitamisel
14.45 – 15.30 Tsingi-vabad söödad sigadel – Torben Skov Ancker / Taani, Hornsyld Kobmandsgaard tootespetsialist
15.30 – 16.15 Sigade aretusstrateegiad tootmiskarjades Taani näitel – Kirsten Kyndesen, Bornholms Landbrug & Fødevarer seakasvatuse ja keskkonnanõustaja
NB! Registreerige osalemissoov kuni 03. novembri õhtuni SIIN.
Infopäev on sünkroontõlkega ja osalejatele TASUTA.
* Korraldajal on õigus päevakava muuta
Infopäev toimub MAK 2014-2020 meetme „Teadmussiirde pikaajaline programm loomakasvatuse tegevusvaldkonna II“ raames; Rahastamisallikas: riigieelarve, Euroopa Maaelu Põllumajandusfond (EAFRD).
Lisainformatsioon: EPKK projektijuht Maire Vimb – 50 86 664 või maire@epkk.ee
Allikas: epkk.ee
Eesti põllumajanduse aastanäituse EPA2021 esimese päeva hommikul on saanud tavaks põllumajandustootjate ja maaeluministri infotund. Nii ka tänavu. Suuremate probleemidena toodi välja seakasvatussektori keeruline olukord, oldi mures uue kliimapaketi rakendamise ja järgmise eelarveperioodi toetuste jaotuse üle.
Miinuses sealihatootmine. Seakasvatussektoris valitseb äärmiselt keeruline olukord, kus tootmiskulud on kasvanud ja sealiha turuhind kukkunud väga madalale. „Näiteks hetkel on sealiha rümbakilo hind ainult 1,20 eurot ja samas söödateravilja tonnihind 225 eurot. Arusaadavalt on see suure kahjumiga tootmine,“ selgitas olukorda lühidalt Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.
Koda ja tootjad on selles küsimuses korduvalt ka ministeeriumi poole pöördunud. Sestap tuntigi infotunnis huvi, kui hästi muret ministeeriumis tegelikult hoomatakse ja millised lahendused selle probleemi leevenduseks paistavad.
Eesti Tõusigade Aretusühistu (ETSAÜ) tegevjuhi ja juhatuse liikme ametikohal alustab täna, 1. oktoobril, tööd Anu Hellenurme.
Söödatootmisettevõtte Anu Ait OÜ pikaajaline juht tunneb sektorit, tema südameasjaks on olnud ja on ka edaspidi kodumaise loomakasvatuse toetamine, olgu selleks siis looma tervise tagamine, aretustegevus või toodetud liha turustamisteemad. Anu Hellenurme toob välja olulisemad märksõnad: koostöö erinevate valdkondade, sh teadlaste ja tootjate vahel, lihasektrori arengukava elluviimine ja heal tasemel aretustöö, mis võimaldab aretada just sellist tootmiskarja, mis rahuldab nõudlikku tarbijat. Kõige selle taga peitub soov tuua meie inimeste lauale kvaliteetne sealiha, mis kasutab lühikest tarneahelat.
“Minu eesmärk on panustada Eesti seakasvatuse ning Eesti lihatootmise arendamisse. Oma töös võtan aluseks nii lihasektori arengukava kui PÕKA 2030 visiooni ja eesmärgi, mis rõhutab, et meie lihasektor on mitmekesise toodanguga, jätkusuutlik, loodus- ja elukeskkonda väärtustav, tagab isevarustatuse ja on suunatud ekspordi kasvatamisele turuniššides. Eesmärgiks on sektori lisandväärtuse ja kodumaise tooraine kasutamise suurendamine,” selgitas Hellenurme. “Täpsemalt sõnastatult on minu eesmärgid ETSAÜ tegevjuhina tagada Eestis sealihaga isevarustatuse tase 100 protsenti, tugevdada sealihatootjate turujõudu ja muuta sealihasektoris töötamine noorte seas atraktiivseks. Selleks, et neid eesmärke saavutada, tuleb panustada esmalt sealihasektoris kvaliteedikava ning liha seiresüsteemi välja töötamisse.”
Anu Hellenurme sõnul tagab sealiha kvaliteedikava koos liha seiresüsteemiga parimate tavade rakendamise tootja tasandil ning muudab tarneahela läbipaistvamaks.
“Kvaliteedikava on oluline tööriist, sest annab nii tarbijale kui jaemüüjale kindlustunde, et liha on toodetud, järgides kõrgeid kvaliteedistandardeid. Koos tarbija pideva harimise ning promotsioonitegevustega on võimalik luua nõudlus kõrgema kvaliteediga kohaliku sealiha järele, mille eest ollakse valmis kõrgemat hinda maksma, mis omakorda on oluline motivaator sealiha tootmise kasvuks,” rääkis Hellenurme.
ETSAÜ vastne juht on koostöös lihatootmis- ja töötlemissektoriga ning katusorganisatsiooniga Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda loomas sektoriülest tootjaorganisatsioonide liitu „Eesti Liha“, mis läbi kvaliteedi ühtlustamise, ühisinvesteeringute ning teadus- ja arendustegevuse suurendab tootjate turujõudu nii kodu- kui välisturul.
Jaanikuu algul kaitsti Eesti Maaülikoolis loomakasvatuse erialal kaks seakasvatusalast magistritööd:
ETSAÜ seemendusjaamas 25.06.2018 hinnatud aktiivsete kultide välimiku hindepunktid. Hinnatud Aino Aringo ja Mait Mahlapuu poolt.
