Alates 01.07.2019. aastal muutub põllumajandusloomade registrile sigade arvu teatamise kord, mis on reguleeritud põllumajandusministri määrusega nr 128 „Identifitseerimisele kuuluvate põllumajandusloomade liikide loetelu, põllumajandusloomade identifitseerimise ning nende kohta andmete registreerimise viisid ja kord, registreerimistunnistuse väljastamise kord ja veisepassi vorm ning põllumajandusloomade arvestuse pidamise kord“
Sigade arvu tuleb varasema 1 korra asemel aastas esitada edaspidi 4 korda aastas - 31. märtsi, 30. juuni, 30. septembri ja 31. detsembri seisuga peetavate sigade kohta järgmise kuu 15. kuupäevaks. Kolmes esimeses kvartalis tuleb esitada konkreetses tegevuskohas (hoones, rajatises või piiritletud alal) sigade arv.
Pm-dr Alo Tänavots Eesti Maaülikool, tõuaretuse ja biotehnoloogia õppetool
Pm-knd Aarne Põldvere Eesti Tõusigade Aretusühistu
Seakasvatus on Eestis piimakarjakasvatuse järel tähtsuselt teine loomakasvatusharu, kuid kogu lihatoodangust moodustab sealiha üle poole. 2018. aastal ostsid Eesti lihatöötlemisettevõtted kokku 442 800 siga, kellelt saadi 35 980 tonni liha. Viimase kümne aasta jooksul, 2009– 2018, on sealiha tootmine Eestis kasvanud 7853 tonni ja kokkuostetud sigade arv 90 700 sea võrra (Eesti Statistikaamet, 2019).
Nagu teisteski majandusharudes, sõltub ka sealiha hind pakkumise ja nõudluse vahekorrast turul, mida omakorda võivad mõjutada erinevad tegurid nagu näiteks söödateravilja ja sealiha maailmaturu hind, kauban- duspiirangud, taudide esinemine jne. Lihatööstus ja seakasvataja peavad omavahel kokku leppima sealiha hinnastamise alused. Eestis ja enamikus Euroopa Liidu riikides on valdavalt kasutusel hinnakujundamise meetod, kus tasu realiseeritud sea eest kujuneb searümba ühe kilogrammi eest makstava hinna ja selle tailiha osakaalu alusel. Lisaks sõltub searümba eest makstav hind tapetud sea soost, vanusest ja rümbamassi vahemikust. Rümbad jaotatakse lähtuvalt tailiha osakaalule kvaliteediklassidesse, mida tähistatakse tähtedega S, E, U, R, O ja P. Vastavalt seadusele on selline searümpade klassifitseerimine ko- hustuslik tapamajades, kus tapetakse aastas keskmiselt üle 200 nuumsea nädalas (Veise-, sea- ja lambarümpade…, 2018). Kvaliteediklassi määramiseks kasutatakse tailihamõõturit, mille on heaks kiitnud Euroopa Liidu Komisjon (Authorising methods for grading…, 2005). Eestis on sellisteks seadmeteks mehaaniline vahend Intraskoop ja ultraheli tehnoloogial töötav Ultra-FOM 300. Kuna viimati nimetatud seadme jõudlus on oluliselt suurem, siis kasutatakse seda tapamajades (neljas lihatööstuses), millele laieneb eespool nimetatud klassifitseerimiskohustus.
Käesoleva artikli eesmärk on anda ülevaade tailihamõõturiga Ultra-FOM 300 hinnatud sigade rümbanäitajatest aastatel 2009–2018.
Juunis ilmunud Tõuloomakasvatusest leiate ülevaate Eesti loomakasvatusest 2019. a esimeses kvartalis. Käsitletakse ka sigade Aafrika katku mõju maailma sealihaturule.
Ülevaate saab Eesti nuumsigade rümbanäitajate muutustest viimasel kümnendil. Artikli refereering lahkab võõrdepõrsaste sabasöömise probleemi sotsiomeetrilisest vaatepunktist.
Lisaks kirjutatakse ka põllumajandus- ja loomakasvatusharidusest.
M. L. M. Pedersen1, I. H. Velander, M. B. F. Nielsen, N. Lundeheim2, B. Nielsen1
1Taani Põllumajanduse ja Toidu Nõukogu
2Rootsi Põllumajandusteaduste Ülikool
Allikas: Transl. Anim. Sci. 2019.XX:XX-XX doi: 10.1093/tas/txz036
Seakasvatuses on tootmise suurendamisel võtmetähtsusega võõrutatud põrsaste arv ja seetõttu on valik suurema pesakonna suunas paljude aretusprogrammide osa. Emise geneetilise mõju arvesse võtmise tulemusena on põrsaste arv pesakonnas suurenenud märkimisväärselt. Samas on kuldi mõju pesakonna suurusele pälvinud vähem tähelepanu, ehkki see mõjutab nii sündinud kui ka võõrutatud põrsaste arvu. Tulemused näitavad, et 10% tippkultide ja 10% kehvemate kultide pesakonna suurused erinevad kahe põrsa võrra. Uuringud viitavad, et kult võib mõjutada pesakonna suuruse geneetilist varieeruvust 2–5%. Samas on djuroki ja pjeträäni kultide mõju pesakonna näitajatele imetamisperioodi kestel vähe uuritud.
21.02.2018 seisuga oli Eestis 104 seapidajat, kellel oli kokku 138 tegevuskohta.
Alates märtsist 2019 tuleb seapidajatel hakata esitama põllumajandusloomade registrile andmeid sigade tapamajja liikumise kohta. Andmed tuleb registrile esitada 7 päeva jooksul sea tapamajja liikumisest arvates. Sellega täidetakse Euroopa Komisjoni 2016. a Eesti sigade Aafrika katku loomatervise nõuete rakendamise auditi asjakohane soovitus.
Andmeid saab esitada e-PRIA iseteeninduskeskkonnas Registrid → Alusta uut taotlust → Sigade tapamajja liikumine.
Pabervorm „Taotlus sigade tapamajja liikumise registreerimiseks“ asub PRIA kodulehel.
Vajadusel saab lisainfot registrite osakonna infotelefonil: 731 2311 või e-postiaadressil loomade.register@pria.ee
Allikas PRIA
ETSAÜ seemendusjaamas 25.06.2018 hinnatud aktiivsete kultide välimiku hindepunktid. Hinnatud Aino Aringo ja Mait Mahlapuu poolt.
