Kui riigid, nagu Taani, ehitavad sigade Aafrika katku (SAK) leviku tõkestamiseks müüre, on samas leitud uue matemaatilise mudeli abil kaks tõhusat taktikat.
Šotimaa ja Hispaania teadlaste meeskond on teatanud, et praakimine ja korjuste kiire eemaldamine on haiguse likvideerimisel kriitilise tähtsusega. Professor Andy White ja tema Heriot-Watti ülikooli matemaatika uurimisrühm tegid uue mudeli väljatöötamiseks koostööd Hispaania ulukiressursside instituudi (IREC), UCLM & CSIC (Hispaania, Ciudad Real) SaBio rühmaga.
SAK on väga nakkav viirus, mis põhjustab kodu- ja metssigadel rasket, tavaliselt surmavat haigust, millel puudub ravi ja vaktsiin. See ei kujuta endast inimestele ohtu, kuid viirus võib avaldada puhangupiirkondades suurt sotsiaalmajanduslikku mõju.
Liha kvaliteet on muutumas järjest olulisemaks. Selle kaudu eristuvad töötlejad ja jaemüüjad turul. Topigs Norsvin kasutab koolitatud maitsmiseksperte, et hinnata sealiha kvaliteeti oma kommertstoodetest. Jaemüüjad arvestavad maitseekspertide arvamust, kuna see kajastab tarbijate kogemusi nende tootega. Proovid testimiseks hangitakse otse tapamajast või ostetakse kohalikult jaemüüjalt, et toode ja sealiha tarbija kogemus oleks kohaldatav. Iga maitsmiskomisjoni liige annab hinnangu sellistele tunnustele nagu värvus (vastavalt Jaapani värviskaalale), lihasesisene rasvasisaldus (kasutades USDA juhendkaarte) ja sellistele subjektiivsetele omadustele nagu lõhn ja üldine välimus.
Topigs Norsvin kogub ka lihakvaliteedi tehnilisi andmeid, et hinnata liha pH-taset, värvusskoori, tilkumiskadu, küpsetuskadu, viilude lõikejõudu ja hammustusjõudu. Andmeid kogutakse, hinnatakse ja analüüsitakse statistiliselt, et teha kindlaks, millised tunnused proovide vahel erinevad.
Tõlkinud Alo Tänavots
Allikas: topigsnorsvin.com
Pärast üheksa kuud kestnud ulatuslikku koostööd maailma juhtivate geneetikaekspertidega avalikustas Danish Genetics oma ajakohastatud aretusprogrammi ja nii ema- kui ka termiliinide aretuseesmärgid.
“Aretusprogrammi eesmärgiks on pakkuda parimat geneetilist materjali, mis maksimeerib kasumlikkust kogu sealiha tootmise ahelas. See saavutatakse meie aretuseesmärgi kaudu, mis keskendub vastupidavuse, sigimise, emaomaduste, efektiivsuse, kasvu ja rümba kvaliteedi parandamisele. Meie Taani geneetikaindeks (DGI) on kohandatud indeks, mis ühendab endas tasakaalustatult majanduslikult olulised tunnused, et maksimeerida geneetilist edu seakasvatajatele majanduslikult kasumlikuma sealihatootmise suunas kogu maailmas,“ rääkis Danish Pig Genetics tegevjuht Lars Dall.
Saksamaa põllumajandusministeerium kinnitas neljapäeval (10.09), et Brandenburgist leitud surnud metssiga oli nakatunud sigade Aafrika katkuga, see on esimene teadaolev juhtum Saksamaal.
Selle tulemusel võib tõenäoliselt Poola piiril asuv piirkond muutuda „keelualaks”, mis tähendab, et kõiki selles piirkonnas olevaid sigu ja sealihatooteid ei lubata enam sealt välja viia.
Kui haigus peaks levima seakasvatussektorisse, võib sellel olla kahjulik mõju ekspordile, kuna maailma suurim sealihaturg Hiina ostab Saksamaalt suures koguses sealiha. Hiina lõpetab sealiha importimise riikidest, mis pole tunnustatud haigustevabaks.
Kohalikud spetsialistid arvasid, et mitu aastat Poolas levinud haigus on Saksamaa piirist kaugemale kolinud. Kuni septembrikuuni oli Saksamaa piirile lähim juhtum leitud Poola piirist 10 kilomeetrit ida suunas. Saksamaa jaoks tekitab haiguse levik metssigade hulgas suurt probleemi nende populatsiooni suuruse tõttu. Brandenburgi ja Saksi võimud on Poola piirile ehitanud elektritarad, et proovida vältida viiruse levikut Saksamaale.
Jaapan, Lõuna-Korea ja Hiina peatasid koheselt sealiha impordi Saksamaalt, kus lihatööstused pidid juba varem oma töö ajutiselt seiskama töötajate seas levinud koroonaviiruse puhangute tõttu. Saksamaa ekspordib aastas sealiha Hiinasse ühe miljardi euro väärtuses. Kusjuures selle aasta esimese nelja kuuga suurenes ekspordikogus kaks korda. Jaapan importis 2019. a Saksamaalt 40 240 tonni sealiha, mis moodustab selle koguimpordist 3,3%.
Allikas: thelocal.de ja thepigsite.com
Sigade Aafrika katku haige metssiga leiti 25. augustil Raplamaalt Rapla vallast Toomja külast.
Veterinaar- ja Toiduameti loomatervise ja -heaolu osakonna nõuniku Maarja Kristiani sõnul seirab amet regulaarselt metssigadel sigade Aafrika katku nakatumist. „Viimase pooleteise aasta jooksul on leitud ainult haiguse antikehadega metssigu ehk sigu, kes on sigade Aafrika katku viirusega kokku puutunud ning viirust ehk haigustekitajat leitud pole. Nüüd tuvastati aga ühel surnud metsseal sigade Aafrika katku viiruse esinemine. Tegemist oli auto alla jäänud üle kaheaastase emisega,“ selgitas Kristian.
Antud juhtum näitab, et sigade Aafrika katk ei ole meie keskkonnast ja ka metssigade populatsioonist täielikult kadunud ning antud haigustekitajaga leid võib olla vahetuks ohuks meie seafarmidele. Looduses ringi liikudes palub Veterinaar- ja Toiduamet olla kõigil, nii jahimeestel, matkajatel kui ka marjulistel ja seenelistel, tähelepanelik ning mitte visata toidujäätmeid metsa alla ja metsast tulles vahetada jalanõud ja riided. Surnud metssea leidmisel palume sellest koheselt teavitada Veterinaar- ja Toiduameti maakondlikku keskust.
„Jahimeestele on see väga halb uudis, lootsime nii väga, et varsti saame oma metsad katkuvabaks ja pöörduda tagasi normaalse elu juurde. See juhtum tähendab meile aga seda, et peame jätkuvalt hoidma metssigade arvukuse madalal ja jälgima bioohutuse nõudeid, nagu seda oleme teinud viimased aastad,“ sõnas Eesti Jahimeeste Seltsi president Margus Puust.
Eestis pole viimase pea kolme aasta vältel katk seafarmidesse jõudnud. „Siiski näitab see leid haigustekitaja levikut metssigade hulgas. Seetõttu on bioturvalisuse reeglite järgimine endiselt ülioluline nii jahti pidades kui ka seafarmides toimetades,“ kirjeldas Kristian, kui oluline on vältida katku levikut metsast seafarmidesse.
Sigade Aafrika katku leviku aktiivne periood kestab. Teateid uutest kodusigade kolletest Euroopa farmides tuleb pea igapäevaselt. Seetõttu on oluline reisil olles vältida kokkupuudet sigadega ning reisilt tulles mitte külastada sigalaid. Samuti tuletame meelde, et igasugune sigade õues pidamine ja sigade toidujäätmetega söötmine on Eestis keelatud. Sigade Aafrika katku on käesoleval aastal tuvastatud Läti, Leedu, Poola, Ukraina, Bulgaaria, Serbia, Kreeka, Moldova, Slovakkia ja Rumeenia seafarmides.
International Pig Topics, 34, 8, lk 27, 2019
Hiina seakasvatusega tutvuja on imestunud. Esiteks, 2018. a augustis peeti Hiinas 50% maailma sigadest, teiseks, suur diferents eelmise aasta sigade arvu ja eelseisva aasta kapitaalmahukuse intensiivsusega, tipptasemel tootmiskeskused hüüdnimega „Hog hotellid“. Nad on ka üllatunud pidevast kasvust ja murettekitavatest juhtumite loetelust ning muret põhjustavad haiguspuhangud.
Kui Euroopa idaosas hakkas levima sigade Aafrika katk (SAK), hoiatasid kontrollijad võimaliku haiguspuhangu eest ja kaugeleulatuvatest tagajärgedest Hiinas. SAKi puhang algas paarisaja seaga Kirde-Hiinas, kuid põhjustas tsunami toiduahelas. Miks? Sest see juhtus Hiinas.
Sealiha kui hiinlaste peatoit on väga tähtis Hiinas. Sööki ei peeta täiuslikuks, kui selles pole tükk mõnusalt maitsvat sealiha või soolematerjali, aju või muud. Kui sealiha hind tõusis, põhjustas see inflatsiooni. Oli juhtunud, et üks toode põhjustas märkimisväärse osa üldsuse igapäevastest kuludest. Sealiha on samuti üliolulise tähtsusega Hiina maaelu majanduses. Selle tähtsust ei tohi alahinnata, sest urbaniseerumine Hiinas on tohutu. Kõik, mis seda aeglustada suudab, on teretulnud, see kehtib ka seakasvatuse kohta maapiirkondades.
Lallemand Levucell SB rahvusvahelise tehnilise koosoleku 2019. aasta aruanne, Parteuri Instituut, Pariis, Prantsusmaa. www.lallemand.com International Pig Topics 34(8):13–14
Viimase kümnendi jooksul on seakasvatus tohutult arenenud ja tööstusharu on pidanud kohanema sigade üliviljakuse ja majandamistavadega seotud probleemidega. Samal ajal on antimikroobsete ravimite kasutamise vähendamine muutunud „üks tervis” („One Health“) kontekstis ülemaailmseks probleemiks.
Umbes 15 aastat tagasi alustati Levucell SB (Saccharomyces cerevisiae boulardii CNCM I-1079) kasutamist sigadel ning selle uurimis- ja arendustegevus on alles algusjärgus. Tänapäeval on eluspärmi ja S. cerevisiae boulardii CNCM I-1079 kasutamine nii emistel kui ka põrsastel ja nüüd ka nuumsigadel teaduslikult põhjendatud ning nende kasutamise eelised on dokumenteeritud kogu tootmistsükli vältel.
Mag. agr. Elmar Liik. Täiendanud ja keeleliselt kaasajastanud pm-dr Alo Tänavots
Agronoomia 1930:(12)486–489
Soome kirjandusallikad väidavad, et soomeugri rahvad, nende hulgas ka eestlased, on sigu pidanud juba enne praegustele elukohtadele asumist. Eestlaste levikualal esines niihästi lont- kui ka kikkiskõrvalisi maasigu, kes põlvenesid euroopa metsseast (sus scrofa).
Selliseid aborigeenseid sigu peeti ka võrdlemisi vabalt. Kevadel, suvel ja sügisel pidid sead metsast, teede äärest, kesalt ja viljapõllult ise toitu otsima. Talvine sööt oli eriti vilets, lisaks muule anti söögiks ka hobusesõnnikut ja sead tuhnisid ka ise sõnnikuhunnikutes. Ainult poegimis- ja nuumamisajal hoolitseti nende eest pisut rohkem, hoides neid selleks kohandatud onnides. Onnid – pultkatusega (ühetahuline ja -kaldeline katus, mis tavaliselt toetub ühele kõrgemale vertikaalpinnale või seinale) väiksed, umbes 4,5–9,0 m2 suurused sigade kuudid, olid hõredad, külmad, madalad ja poolpimedad, sest lisaks uksepragudele said valgusekiired lauta tungida ainult läbi ukse ülemises osas asuva väikse luugi ehk akna.
ETSAÜ seemendusjaamas 25.06.2018 hinnatud aktiivsete kultide välimiku hindepunktid. Hinnatud Aino Aringo ja Mait Mahlapuu poolt.
