Irene Camerlink, Veterinaarmeditsiini Ülikool, Austria ja Jen-Yun Chou, Teagasc, Iirimaa
Pig Progress 35(10), 2019
Kui saba hammustamist esineb sulus mitmel ohvril või levib isegi terves sigalas, siis kutsutakse seda saba hammustamispuhanguks. Selliseid puhanguid on raske peatada, kuid siin on toodud võtted, kuidas sellest üle saada.
Saba hammustatud sigu märgatakse sageli alles siis, kui saba on juba hammustatud. Sel ajal on tõenäoline, et enamik teisi sigu verd märganud ja see võib neil tekitada hammustamise tungi.
Ideaalis võiks saba hammustamist märgata enne kui saba on verine. Kui siga hammustab sabasid korduvalt, siis võiks teda jälgida 10–15 minutit, et näha, kas hammustamine jätkub. Kui jätkub, siis on ilmselt parem potentsiaalne probleemi põhjustaja eemaldada.
Aasta alguses toimus Eesti Maaülikoolis iga-aastane konverents „Terve loom ja tervislik toit“ ja märtsi algul ilmus ka ajakirja Tõuloomakasvatus selle aasta esimene number. Järgnevalt on toodud nimekiri neis trükistes avaldatud seakasvatusalastest artiklitest:
Mag. agr. Elmar Liik. Täiendanud ja keeleliselt kaasajastanud pm-dr Alo Tänavots
Agronoomia 1930:(12)486–489
Soome kirjandusallikad väidavad, et soomeugri rahvad, nende hulgas ka eestlased, on sigu pidanud juba enne praegustele elukohtadele asumist. Eestlaste levikualal esines niihästi lont- kui ka kikkiskõrvalisi maasigu, kes põlvenesid euroopa metsseast (sus scrofa).
Selliseid aborigeenseid sigu peeti ka võrdlemisi vabalt. Kevadel, suvel ja sügisel pidid sead metsast, teede äärest, kesalt ja viljapõllult ise toitu otsima. Talvine sööt oli eriti vilets, lisaks muule anti söögiks ka hobusesõnnikut ja sead tuhnisid ka ise sõnnikuhunnikutes. Ainult poegimis- ja nuumamisajal hoolitseti nende eest pisut rohkem, hoides neid selleks kohandatud onnides. Onnid – pultkatusega (ühetahuline ja -kaldeline katus, mis tavaliselt toetub ühele kõrgemale vertikaalpinnale või seinale) väiksed, umbes 4,5–9,0 m2 suurused sigade kuudid, olid hõredad, külmad, madalad ja poolpimedad, sest lisaks uksepragudele said valgusekiired lauta tungida ainult läbi ukse ülemises osas asuva väikse luugi ehk akna.
Sigade jõudluskontrollis oli 01.01.2020 seisuga 25 seafarmi ja 11 214 siga. Eelmise aasta algusega võrreldes on jõudluskontrollis olevate sigade arv vähenenud 157 sea võrra. Kõige rohkem jõudluskontrollialuseid sigu asub Lääne-Viru maakonnas, järgnevad Saare ja Harju maakond.
Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS-i andmetel sündis 2019. aastal emise pesakonnas keskmisena 12,8 elusat põrsast, mis ületab 2018. aasta tulemuse 0,4 põrsa võrra. Parima viljakusega emised, kus pesakonnas sündis elusalt 14 ja enam põrsast, asuvad Viljandi maakonnas Saimre Seakasvatuse OÜ-s (14,1 põrsast) ja Harju maakonnas OÜ-s Hinnu Seafarm (14,0 põrsast).
ETSAÜ seemendusjaamas 25.06.2018 hinnatud aktiivsete kultide välimiku hindepunktid. Hinnatud Aino Aringo ja Mait Mahlapuu poolt.
