Ristamise all mõistetakse eri tõugudesse või liinidesse kuuluvate sigade paaritamist/seemendamist ja saadud ristandjärglaste suunavat üleskasvatamist. Seatõugude ristamine on aretusvõte sigade produktiivsuse kiireks suurendamiseks. Esimese põlvkonna ristandjärglastel ilmneb heteroos, mis väljendub paremas söödaväärinduses, paremas elujõus, kiiremas kasvus ning suuremas viljakuses. Ristamine võimaldab saavutada tulemusi juba järgmises põlvkonnas. Kuid hilisemates põlvkondades efekt kaob. Ristamine on, võrreldes puhasaretusega paindlikum aretusmeetod, sest ta võimaldab kiiremini toota turu nõuetele vastavat toodangut. Ristamisel on võimalik katsetada paljude erinevate tõugudega ja tõusiseste rühmadega, et saavutada soovitud tulemust. Rohkearvulise aretusmaterjali tõttu on ristamisel ka suurem selektsiooniintensiivsus, sest valida on suure hulga isendite vahel.

Ristamissüsteemi valikut mõjutab eelkõige looma sigimisvõime, erinevate tõugude ristamisel saadava heteroosiefekti suurus ja ristamisel saadav majanduslik kasu.

Seakasvatuses toimub aretusristandite saamine enamasti erinevate puhtatõuliste sigade ristamisel. Tarberistandite ehk lihasigade saamiseks ühendatakse erinevad vanemliinid.

Jõudluskontrolli alused aretusfarmid toodavad aretusemiseid.

Selleks on kaks võimalust:

  • Aretusristandite tootmine müügiks ostetud puhtatõuliste emiste baasil. Farm ostab baasaretusfarmist ainult ühest tõust (L või Y) puhtatõulisi emiseid ja nende tiinestamiseks kasutatakse teise valge tõu spermat või kulti
  • Aretusristandite tootmine oma karja puhtatõuliste emiste baasil. Farmis kasvatatakse ise puhtatõulisi Y või L emiseid, kuid põhieesmärk on aretusristandite tootmine ja müük tõuloomana või nende kasutamine lõppristandite tootmiseks samas farmis. Karja suurus peab olema minimaalselt 100 emist. Karjas olevatest puhtatõulistest emistest peab kasutama vähemalt 25% emiseid puhtatõuliste emiste tootmiseks ja vähemalt 75% ristandemiste tootmiseks. Sellises aretusfarmis seemendatakse kunstlikult vähemalt 50% emiseid seemendusjaama spermaga, hinnatakse karjatestil vähemalt 80% emiste pesakonnast pärit emikuid, kellest valitakse karja täiendust. Farmis kastreeritakse kõik kultpõrsad, märgistatakse vastavalt põllumajandusloomade aretuse seadusele kõik karja täienduseks geneetiliselt sobivad emispõrsad ja kogutud jõudluskontrolli andmed edastatakse aretuse keskandmebaasi
  • Aretusfarmid kasutavad jõudlusandmete kogumiseks Possu programmi.
Kuldisperma tellimine