EESTI TÕUSIGADE ARETUSÜHISTU

eesti maatõugu siga

eesti maatõugu siga

EESTI TÕUSIGADE ARETUSÜHISTU

eesti suur valge tõug

eesti suur valge tõug

EESTI TÕUSIGADE ARETUSÜHISTU

djurok

djurok

EESTI TÕUSIGADE ARETUSÜHISTU

pieträän

pjeträän

EESTI TÕUSIGADE ARETUSÜHISTU

ristandsead

ristandsead

EESTI TÕUSIGADE ARETUSÜHISTU

Eesti nuumsigade rümbanäitajate iseloomustus viimasel kümnendil

Tõuloomakasvatus 2019/2
Searümbad

Pm-dr Alo Tänavots Eesti Maaülikool, tõuaretuse ja biotehnoloogia õppetool
Pm-knd Aarne Põldvere Eesti Tõusigade Aretusühistu

Seakasvatus on Eestis piimakarjakasvatuse järel tähtsuselt teine loomakasvatusharu, kuid kogu lihatoodangust moodustab sealiha üle poole. 2018. aastal ostsid Eesti lihatöötlemisettevõtted kokku 442 800 siga, kellelt saadi 35 980 tonni liha. Viimase kümne aasta jooksul, 2009– 2018, on sealiha tootmine Eestis kasvanud 7853 tonni ja kokkuostetud sigade arv 90 700 sea võrra (Eesti Statistikaamet, 2019).

Nagu teisteski majandusharudes, sõltub ka sealiha hind pakkumise ja nõudluse vahekorrast turul, mida omakorda võivad mõjutada erinevad tegurid nagu näiteks söödateravilja ja sealiha maailmaturu hind, kauban- duspiirangud, taudide esinemine jne. Lihatööstus ja seakasvataja peavad omavahel kokku leppima sealiha hinnastamise alused. Eestis ja enamikus Euroopa Liidu riikides on valdavalt kasutusel hinnakujundamise meetod, kus tasu realiseeritud sea eest kujuneb searümba ühe kilogrammi eest makstava hinna ja selle tailiha osakaalu alusel. Lisaks sõltub searümba eest makstav hind tapetud sea soost, vanusest ja rümbamassi vahemikust. Rümbad jaotatakse lähtuvalt tailiha osakaalule kvaliteediklassidesse, mida tähistatakse tähtedega S, E, U, R, O ja P. Vastavalt seadusele on selline searümpade klassifitseerimine ko- hustuslik tapamajades, kus tapetakse aastas keskmiselt üle 200 nuumsea nädalas (Veise-, sea- ja lambarümpade…, 2018). Kvaliteediklassi määramiseks kasutatakse tailihamõõturit, mille on heaks kiitnud Euroopa Liidu Komisjon (Authorising methods for grading…, 2005). Eestis on sellisteks seadmeteks mehaaniline vahend Intraskoop ja ultraheli tehnoloogial töötav Ultra-FOM 300. Kuna viimati nimetatud seadme jõudlus on oluliselt suurem, siis kasutatakse seda tapamajades (neljas lihatööstuses), millele laieneb eespool nimetatud klassifitseerimiskohustus.

Käesoleva artikli eesmärk on anda ülevaade tailihamõõturiga Ultra-FOM 300 hinnatud sigade rümbanäitajatest aastatel 2009–2018. 

Lugege artiklit    

Tõuloomakasvatus 2/2019

Tõuloomakasvatus 2019/2
Tõuloomakasvatus 2/2019

Juunis ilmunud Tõuloomakasvatusest leiate ülevaate Eesti loomakasvatusest 2019. a esimeses kvartalis. Käsitletakse ka sigade Aafrika katku mõju maailma sealihaturule.

Ülevaate saab Eesti nuumsigade rümbanäitajate muutustest viimasel kümnendil. Artikli refereering lahkab võõrdepõrsaste sabasöömise probleemi sotsiomeetrilisest vaatepunktist.

Lisaks kirjutatakse ka põllumajandus- ja loomakasvatusharidusest. 

Lugege edasi Tõuloomakasvatusest    

Djuroki kultide viljakus ja järglaste suremus on väiksem kui pjeträäni kultide kasutamisel

M. L. M. Pedersen1, I. H. Velander, M. B. F. Nielsen, N. Lundeheim2, B. Nielsen1
1Taani Põllumajanduse ja Toidu Nõukogu

2Rootsi Põllumajandusteaduste Ülikool
Allikas: Transl. Anim. Sci. 2019.XX:XX-XX doi: 10.1093/tas/txz036   

Djuroki ristandpõrsas
Djuroki ristandpõrsas

Seakasvatuses on tootmise suurendamisel võtmetähtsusega võõrutatud põrsaste arv ja seetõttu on valik suurema pesakonna suunas paljude aretusprogrammide osa. Emise geneetilise mõju arvesse võtmise tulemusena on põrsaste arv pesakonnas suurenenud märkimisväärselt. Samas on kuldi mõju pesakonna suurusele pälvinud vähem tähelepanu, ehkki see mõjutab nii sündinud kui ka võõrutatud põrsaste arvu. Tulemused näitavad, et 10% tippkultide ja 10% kehvemate kultide pesakonna suurused erinevad kahe põrsa võrra. Uuringud viitavad, et kult võib mõjutada pesakonna suuruse geneetilist varieeruvust 2–5%. Samas on djuroki ja pjeträäni kultide mõju pesakonna näitajatele imetamisperioodi kestel vähe uuritud.

Tõuloomakasvatus 2019/1

Tõuloomakasvatus 2019/1
Tõuloomakasvatus 2019/1

Märtsis ilmunud Tõuloomakasvatusest leiate ülevaate Eesti loomakasvatusest 2018. aastal.

Sigade jõudluskontrolli tulemustest annab ajakirjas ülevaate EPJ AS esindaja Külli Kersteni artikkel "Sigade jõudluskontrolli tulemused 2018. aastal".

Lugege edasi Tõuloomakasvatusest    

Infoks seapidajatele

PRIA
PRIA

21.02.2018 seisuga oli Eestis 104 seapidajat, kellel oli kokku 138 tegevuskohta. 

Alates märtsist 2019 tuleb seapidajatel hakata esitama põllumajandusloomade registrile andmeid sigade tapamajja liikumise kohta. Andmed tuleb registrile esitada 7 päeva jooksul sea tapamajja liikumisest arvates. Sellega täidetakse Euroopa Komisjoni 2016. a Eesti sigade Aafrika katku loomatervise nõuete rakendamise auditi asjakohane soovitus.

Andmeid saab esitada e-PRIA iseteeninduskeskkonnas Registrid → Alusta uut taotlust → Sigade tapamajja liikumine.
Pabervorm „Taotlus sigade tapamajja liikumise registreerimiseks“ asub PRIA kodulehel.

Vajadusel saab lisainfot registrite osakonna infotelefonil: 731 2311 või e-postiaadressil loomade.register@pria.ee

Allikas PRIA  

Aktiivsete kultide välimiku hindepunktid

Pieträäni kult (A. Tänavots)
Pieträäni kult (A. Tänavots)

ETSAÜ seemendusjaamas 25.06.2018 hinnatud aktiivsete kultide välimiku hindepunktid. Hinnatud Aino Aringo ja Mait Mahlapuu poolt.

Lugege edasi   


OST

Puhtatõuliste noorsigade müük baasaretusfarmidest toimub aretusspetsialisti Aino Aringo vahendusel: 532 64890,

 

  

MÜÜK / PAKKUMISED

Puhtatõuliste noorsigade müük baasaretusfarmidest toimub aretusspetsialisti Aino Aringo vahendusel: 532 64890.

 

 

KALENDER

<< Jaanuar >>
E T K N R L P
  1 Uus aasta 2 3 4 5 6
7 8 9 10 11 12 13
14 15Aretuse tn 2 Märja alevik, Tähtvere vald Tartumaa 61406 Eesti Tõusigade Aretusühistu asutamine 27 aastat 16 17 18 19 20
21 22 23 24 25 26 27
28 29 30 31  
Kuldisperma tellimine