EESTI TÕUSIGADE ARETUSÜHISTU

Täname teid kõiki aktiivse osalemise eest erakorralisel veebikoosolekul, kus käsitlesime Sigade Aafrika katku (SAK) puhangute mõju ja vajalikku tegutsemist Eesti seakasvatuse kaitsmiseks. Teie panus ja tähelepanu on äärmiselt olulised, et tagada sektori jätkusuutlikkus ja toidujulgeolek.

Koosoleku salvestust ja ettekanne on võimalik järele vaadata.

Olulisemad rõhuasetused ja soovitused koosolekult:

• Territooriumi hoidmine – farmi territoorium peab olema kindlalt piiritletud ja sellel liikumine kontrollitud ja viidud võimaliku miinimumini. Iga sõiduk, mis territootiumile siseneb kätkeb endas teataval määral ohtu.
• Desovahendid ja barjäärid – kasutada tõhusaid desolahendusi ja rajada barjäärid viiruse leviku tõkestamiseks.
  • Veokite deso: Desovahendi tõhususe kontroll ja sage vahetamine vannides. Võimalusel täiendada vanni tõhusa pritsiga veermiku, luugi, juhi astmete pritsimiseks.
  • Igasugune orgaaniline saaste vähendab desinfektsiooni tõhusust – see puudutab nii veokeid kui jalatseid. Liikudes samade jalatsitega sise ja välistsooni vahel ei ole desomatt piisav kaitsevahend. Desinfektsioonist tõhusam on jalatsite vahetus. Sisetsooni jalanõud ja välistsooni jalanõud peavad olema igas punktis füüsiliselt eraldatud barjääriga.
• Ooteaegadest kinni pidamine – eriti autode puhul tuleb rangelt järgida ettenähtud ooteperioode.
• Puhtad ja mustad tsoonid – territoorium peab olema selgelt jaotatud, liikumine tsoonide vahel kontrollitud nii farmi territooriumil kui ka farmi sees.
• Riietuse eraldamine – tööriided ja -jalanõud peavad olema selgelt eraldatud isiklikest riietest. Ideaalis peab olema kaks riietusruumi – üks koduriiete seljast võtmiseks teine tööriiete selga panemiseks.
• Sisse- ja väljapääsu kontroll – iga farmi sisenemine ja sealt väljumine peab olema dokumenteeritud ja kontrollitud.
• Korjuste konteinerid – peaksid paiknema välistsoonis ja nendega opereerima välistsoonis töötav töötaja. Hukkunud siga tõstetakse sisetsoonist välja ja alles seal paigutatakse konteinerisse.
• Söötade ohutus – metssead võivad saastada viirusega teravilju, saastumine saab toimuda põllul ja kuivatite juures. Kõik meil kasutatavad viljakuivatusrežiimid ei inaktiveeri viirust. Vältida tuleb uudsevilja kasutamist sigade söötmisel (eelkõige puudutab seapidajaid, kes valmistavad sööta ise kohapeal).

Tähtis lisarõhk:

• Iga liikumine sise- ja välistsooni vahel peab toimuma üle desobarjääri.
• Ka töövahendid (nt käru rattad) tuleb enne tagasiviimist puhastada ja desinfitseerida.
• Ettevõttes peab töö ajal alati olema vastutaja, kes jälgib, et meetmeid järgitakse.

Koostöös on jõud
Anu Hellenurme
Juhatuse liige-tegevjuht
Eesti Tõusigade Aretusühistu (ANNO 1923)

Valmis PRIA interaktiivne infotöölaud seakasvatajale, kus kolmel lehel on visualiseeritud seakasvatuse statistilised andmed. Erinevate lehtede vahel liikumiseks on allservas sümbolid < ja >. Esimasel lehel leiate sigade arvu ning söödanisu ja sealiha hinnad. Teisel lehel on analüüs seafarmide käibe kohta. Kolmandal lehel on toodud aga sealiha tootmise andmed.