EESTI TÕUSIGADE ARETUSÜHISTU

eesti maatõugu siga

eesti maatõugu siga

EESTI TÕUSIGADE ARETUSÜHISTU

eesti suur valge tõug

eesti suur valge tõug

EESTI TÕUSIGADE ARETUSÜHISTU

djurok

djurok

EESTI TÕUSIGADE ARETUSÜHISTU

pieträän

pjeträän

EESTI TÕUSIGADE ARETUSÜHISTU

ristandsead

ristandsead

EESTI TÕUSIGADE ARETUSÜHISTU

Lihafaktid

Lihafaktid
Lihafaktid

EESTI PÕLLUMAJANDUS-KAUBANDUSKODA
Pressiteade
08.12.2021

Põllumajanduskoda avab veebilehe loomakasvatuse ja lihatootmise köögipoolest

Põllumajanduskoda tegi praktilise veebilehe lihafaktid.ee  , mis annab põhjaliku sissevaate valdkonda, mille kohta liigub palju müüte, väärinfot ja ühekülgseid tõlgendusi.

„Soovime anda lisavaate ja selgitada tegelikke taustu Euroopas valitsevas debatis, kus loomakasvatajad ja lihatootjad on ehk ebaõiglaselt sattunud tasakaalustamata ja mittetervikliku teemakäsitluse alla,“ märkis Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus. „Loomade heaolu, tervis ja stress, kohaliku toidu kvaliteet ja hind, toidujulgeolek, tasakaalustatud toitumine, keskkonnahoiu küsimused, regionaalne areng, liha imiteerivad tooted, mahepõllumajandus – see on osa kõiki puudutavast ja emotsioonidega laetud teemapuntrast, kus on lihtne eksida, kuid mis vajab laiapindset, erakordselt õiglast ja täpset mõtestamist ning arusaamist.“

Veebileht lihafaktid.ee   avab loomakasvatuse, liha tarbimise ja tootmise eri tahud, uurides sealhulgas ka hetkel aktuaalseid keskkonna ja loomade heaolu tagamise põhimõtteid.

Loomakasvatus ja lihatootmine on Eesti põllumajanduse traditsiooniline tegevusala, Eestis on heaperemehelikuks loomakasvatuseks ja liha tootmiseks ideaalsed tingimused.

Samas on näiteks Eestis loomakasvatus ja lihatootmine viimase 30 aasta jooksul kordades vähenenud. Veiste arv vähenes juba 1980. aastate lõpus. Aastal 1991 oli neid 708 000, nüüdseks 253 000. Kui sigu oli 1980. aastate lõpus üle miljoni, siis 1991. aastaks oli neid ligi 800 000 ja praeguseks 317 000. Erandiks ei ole ka linnukasvatus, kus lindude arv ligines 1980. aastate lõpus 7 miljonile, 1991. aastal oli see 5,5 miljonit ja praegu 2,1 miljonit.

Koos loomade arvu kahanemisega on ka lihatoodang ligi kaks korda vähenenud ehk 1991. aasta 152 000 tonnilt nüüdse 80 000 tonnini.

Aeg-ajalt kostub, et Eestis peaks põllumajandussektorit veelgi koomale tõmbama, kui räägitakse keskkonnahoiust ja kliimaeesmärkidest. Ehk ainus variant oleks loomade arvu vähendamine, mis aga seab ohtu meie toidujulgeoleku ja läheb vastuollu Pariisi kokkuleppes ühiselt paika pandule, et kliimaeesmärkide saavutamine ei tohi ohustada toidutootmist.

Siinne põllumajandus- ja toidutootmissektor on kogu maailma lõikes üks keskkonnasäästlikumaid. Kui EL-i põllumajanduse kasvuhoonegaaside heitmed on võrreldes 1990. aastaga vähenenud 20%, siis Eestis on põllumajandussektori kasvuhoonegaaside heitkogused samal perioodil vähenenud ligi 45%. Teisisõnu, sektori intensiivsus on kokkuvõttes pigem madal.

Liha sisaldab inimesele väärtuslikke toitaineid. Taimetoitlased peavad vajalike toitainete saamiseks sööma suuremaid koguseid ning tarbima rohkem kaloreid, sest taimse toidu tihedus on loomsest väiksem. Sellel on omakorda keskkonnale negatiivne mõju. Liha ei suuda paraku asendada seda imiteerivad tooted, mille laboris tootmine koormab omakorda keskkonda. Ka tänapäevaste kõige kõrgtehnoloogilisemate meetodite puhul on kasvukeskkonnas rakkude kasvuks vaja kas hormoone, kasvufaktoreid, vasika loote seerumit, antibiootikume või fungitsiide. Samuti ei saa laboris toodetud liha imitatsiooni pidada looduslikuks alternatiiviks ELi kariloomade lihale, mis peab vastama rangetele nõuetele.

Samuti ringleb emotsionaalseid müüte, mis seavad kahtluse alla loomade heaolu. Küll aga on kindlaks tehtud, et suuremad põllumajandusettevõtted rakendavad tõenäolisemalt teadusel põhinevaid tootmissüsteeme, standardset töökorda, koolitavad oma töötajaid ning kasutavad tehnoloogilisi lahendusi, et loomi jälgida ja teha ka kulukaid muudatusi loomade heaolu ja tervise parandamiseks.

Inimtoiduks sobimatu rohu, põhu ja teraviljajääkide ringlussevõtt on tähtis protsess. Kui neid jääke ja kõrvalsaadusi ei kasuta kariloomad, siis muutuvad need keskkonnale koormavaks, sest inimesed vajavad üha enam töödeldud toitu. Toidu tootmisel loomakasvatussektoris tekib ka hulk kõrvalsaadusi, näiteks sõnnik. Praegu kasutatakse kariloomade pidamisest tekkivaid orgaanilisi väetisi 40%-l kogu maailma haritavast põllumaast. Kariloomade pidamisest loobumine tähendaks sünteetiliste väetiste kasutamise suurenemist.

Loomakasvatust ümbritsevad seega arvamuslikud trendid, mis survestavad nii Eesti kui ka Euroopa riikide kohalikku tootmist määral, et hakkavad ohustama tarbijate täisväärtuslikku toitumist ning tervisekäitumist.

Loomakasvatussektor panustab olulisel määral Euroopa majandusse (168 miljardit eurot aastas) ning loob peamiselt maapiirkondades töökohti peaaegu neljale miljonile inimesele ja toetab kaudselt 30 miljoni inimese töökohta. Sellele lisandub loomsete saaduste tootmisega tegelevate ettevõtete panus.

Veebileht valmis turuarendustoetuse ja ELi loomakasvatuse tarneahela ettevõtteid liitva European Livestock Voice toel, kes soovivad taastada tegevusala puudutava tasakaaluka arutelu.

Lisainfo: 
Malle Lind
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda
Avalike suhete juht
Pärnu mnt 141, Tallinn 11314
malle@epkk.ee
www.epkk.ee  
Tel 372 509 6304


OST

Puhtatõuliste noorsigade müük tipparetusfarmidest toimub aretuskonsulendi Laura Pajumaa vahenduse: 532 64890,

 

  

MÜÜK / PAKKUMISED

Puhtatõuliste noorsigade müük tipparetusfarmidest toimub aretuskonsulendi Laura Pajumaa vahenduse: 532 64890,

 

Haameri talu müüb tiinusetesterit DSG-SCANNER-C Plus koos nutitelefoniga. Seade on soetatud uuena 06.08.2019 ja on väga hästi hoitud.
Hind 1800 € + km tester ja telefon. Testri soetushind ilma telefonita oli 2405.20 € + km.

Ühendust võtta: Ave Haamer, tel 502 3359

Kuulutus lisatud 23.11.2021

 

KALENDER

<< Mai >>
E T K N R L P
  1
2 3 4 5 6 7 8
9 10 11 12 13 14 15
16 17 18 19 20 21 22
23 24 25 26 27 28 29
30 31  
Kuldisperma tellimine