EESTI TÕUSIGADE ARETUSÜHISTU

Head seakasvatuse huvilised!

Olete oodatud Eesti seakasvatuse konverentsile ja aastasündmusele,
05-06.09.2024, Roosta Puhkekülas, kus keskendume toidujulgeolekule ja Eesti seakasvatuse strateegia värskendamisele.

Päevakava ja registreerimise leiate lingilt https://konverents.estpig.ee/

Soovime kokku kutsuda oma ala eksperte, kes kõik panustavad ühise eesmärgi saavutamisse – tugeva ja jätkusuutliku seakasvatuse sektori arendamisse Eestis. Toidujulgeolek on teemana olulisem kui kunagi varem. Ülemaailmsete väljakutsete ja muutuvate turutingimuste taustal on oluline tagada riigi elanikele stabiilne ja kvaliteetne toiduvaru. Seakasvatus mängib siinjuures võtmerolli, olles üks olulisemaid valdkondi meie põllumajanduses.

Konverentsi eesmärk on et üheskoos arutada ja leida parimaid lahendusi, kuidas tugevdada ja arendada Eesti seakasvatust. Soovime luua strateegia, mis tagab sektori jätkusuutlikkuse ja konkurentsivõime nii kodu- kui välismaal. Selleks vajame kõigi teie teadmisi ja kogemusi, et kaardistada peamised väljakutsed ja leida tõhusad lahendused. Konverentsi käigus kuuleme ettekandeid ja arutelusid, mis käsitlevad nii seakasvatuse majanduslikke, keskkonna kui ka sotsiaalseid aspekte. Erinevate osapoolte koostöö ja ühine panus on võtmetähtsusega, et suudaksime ellu viia vajalikud muutused ja saavutada seatud eesmärgid.

Loodame, et see konverents inspireerib teid kõiki ning annab uusi ideid ja teadmisi, mida saate rakendada oma igapäevatöös. Üheskoos suudame kindlasti tagada, et Eesti seakasvatus oleks jätkusuutlik ja toidujulgeolek kindlustatud.

Seakasvatuse konverents toimub MAK 2014-2020 „Teadmussiirde pikaajaline programm põllumajanduse, toidu ja maamajanduse tegevusvaldkonnas“ raames. Rahastamisallikas: Euroopa Maaelu Põllumajandusfond (EAFRD). 

Konverents toimub koostöös EPKK https://epkk.ee/seakasvatuse-konverents/

Koostöös on jõud

Anu Hellenurme
Juhatuse liige- tegevjuht

Head Eesti Tõusigade Aretusühistu liikmed!

Eesti Tõusigade Aretusühistu otsib pidevalt võimalusi oma liikmete majanduskulude optimeerimiseks, et seeläbi nende tootmise kasumlikkust suurendada. Topigs Norsvin kultide üksuse sulgemisega Leedus pidi aretusühistu seemendusjaam hakkama kulte ostma Norrast. Kasvanud transpordikulud ja kultide kallim ostuhind aga tähendas seemendusjaama jätkusuutlikuse tagamiseks spermadoosi omahinna tõusu. Eelmise aasta augustis sõlmis aretusühistu koostöölepingu Saimre Seakasvatuse OÜ-ga djuroki kultide tootmiseks. Selle eesmärgiks on hakata aktiivsemalt arendama djuroki tõugusigade populatsiooni ja tegelema intensiivsemalt selle tõu aretusega Eestis, et tagada ETSAÜ kuldijaamale stabiilne ja mõistliku hinnaga kvaliteetsete ning kõrge aretusväärtusega djuroki kultidega varustamine. Saimre Seakasvatuse OÜ-l on djuroki kultide tootmisel ja kasvatamisel pikaajaline kompetents.

ETSAÜ seemendusjaama kuldipopulatsioon täienes eelmise aasta teises pooles Mägise farmist pärit kultidega. Kohalike djuroki kultide sperma vastab sama kõrgetele kvaliteedi ja tervisestandarditele mis importkultidel. ETSAÜ seemendusjaam jälgib kohalike djuroki kultide põlvnemist ja nendelt saadud spermat testitakse samadel alustel, mis tagab nende sperma kvaliteedi.

Kohalikud djuroki kuldid on juba sünnist alates paremini kohanenud kohaliku keskkonna ja tingimustega, mis võib tagada emiste parema tiinestumise ja põrsaste parema elujõu. 2023. aasta andmetel oli Mägise farmis kasvatatud djuroki tõugu kultide spermat kasutanud Linnamäe Peekon OÜ-s nuumikute rümbanäitajad väga head. Atria Eesti Lihatööstusesse realiseeritud 8040 nuumiku keskmine rümba tailihasisaldus oli 60%, seljalihase läbimõõt 62,6 mm ja seljapeki paksus 12,7 mm. Emiste tulemused olid: ümberindluse osakaal oli 4,6%, viljakus 15,1 elusat põrsast pesakonnas ja poegimise määr 85%.

Seoses Norra ja Mägise kultide segusperma kasutamisega tahame selgust saada, milline on erinevat päritolu djuroki tõugu kultide sperma kasutamise mõju. Eesmärgiks on analüüsida ja võrrelda Norrast toodud djuroki tõugu kultide sperma segamisel saadud segusperma 9999 ning Norra ja Eestis djuroki tõugu kultide segusperma 8888 mõju nuumsigade rümbaomadustele. Seetõttu tuleb segusperma EPJ andmebaasis registreerida erinevate alates 21.01.2024.

Sigade jõudlusandmete kogumise programmi Possu andmetest lähtuvalt valitakse katsesse ETSAÜ-s farmide lõikes emiste pesakonnad, mis on saadud 9999 ja 8888 spermaga seemendades. Searümpade hindamise viib läbi ETSAÜ esindaja lihatööstuses või tapapunktis vastavalt aretusprogrammides esitatud „Seaarümpade hindamise metoodikale“. Searümpade kohta kogutakse järgmised andmed: rümbamass (kg), rümba pikkus (cm), seljapeki paksus (mm), rümba tailihasisaldus (%), klassifitseerimine SEUROP-süsteemis, vanus päevades, ööpäevane ja rümbale taandatud juurdekasv (g).

Tänu kultide transpordi lühemale vahemaale ja ajale on kohalike kultide kasutaminel keskkonna jalajälg veid väiksem ning nende madalama transpordistressile heaolu parem. Kohalike kultide kasutamisel jääb nendest tekkiv majanduslik lisandväärtus Eestisse, mitte ei liigu välismaale ja kindlustab sellega pideva tarneahela. Eestis kasvatatud djuroki kultide kasutamine on kohaliku seakasvatuse pikaajalise jätkusuutlikkuse tagamiseks hädavajalik. Investeering kohalike kultide kasutamisse aitab kaasa kohaliku seakasvatussektori üldisele stabiilsusele ja kasvule.

Heade soovidega
Anu Hellenurme
Juhatuse liige - tegevjuht

Valmis PRIA interaktiivne infotöölaud seakasvatajale, kus kolmel lehel on visualiseeritud seakasvatuse statistilised andmed. Erinevate lehtede vahel liikumiseks on allservas sümbolid < ja >. Esimasel lehel leiate sigade arvu ning söödanisu ja sealiha hinnad. Teisel lehel on analüüs seafarmide käibe kohta. Kolmandal lehel on toodud aga sealiha tootmise andmed. 

EESTI PÕLLUMAJANDUS-KAUBANDUSKODA
Pressiteade
08.12.2021

Põllumajanduskoda avab veebilehe loomakasvatuse ja lihatootmise köögipoolest

Põllumajanduskoda tegi praktilise veebilehe lihafaktid.ee  , mis annab põhjaliku sissevaate valdkonda, mille kohta liigub palju müüte, väärinfot ja ühekülgseid tõlgendusi.

„Soovime anda lisavaate ja selgitada tegelikke taustu Euroopas valitsevas debatis, kus loomakasvatajad ja lihatootjad on ehk ebaõiglaselt sattunud tasakaalustamata ja mittetervikliku teemakäsitluse alla,“ märkis Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus. „Loomade heaolu, tervis ja stress, kohaliku toidu kvaliteet ja hind, toidujulgeolek, tasakaalustatud toitumine, keskkonnahoiu küsimused, regionaalne areng, liha imiteerivad tooted, mahepõllumajandus – see on osa kõiki puudutavast ja emotsioonidega laetud teemapuntrast, kus on lihtne eksida, kuid mis vajab laiapindset, erakordselt õiglast ja täpset mõtestamist ning arusaamist.“